teisipäev, 17. märts 2020

Peatükk 103: Suitsulihasupp ja kodukool

Mis looma jälg see on?
Tervist jälle. Ma vabandan, et ma pole postitanud natuke aega, aga see ei tähendanud, et mul oli koroonaviirus ehk COVID-19. Ma olen täiesti terve.

Kõigepealt ma räägin veidi sellest COVID-19st ehk Wuhan koroonaviirusest. Kui sa oleksid sellega nakatunud, siis sul tekiks palavik, köha ja veidi raske hingamine. Selle viiruse suurus on umbes 120 nanomeetrit või isegi väiksem, kui nähtav valgus. Täna, kui see postitus oli postitatud, on praegu umbes 191000 nakatunud ja 7500 on surnud, aga 81000 on tervenenud. 

Koolid on kinni praegu ja ka isegi minu oma. Minu ja mu vanemate idee oli minna enda maakoju Mulgimaal, sest siin on rahvastikutihedus väga madal ja vähe rahvast näiteks Viljandi maakonna rahvastikutihedus on 13.8 inimest ruutkilomeetri kohta. Siin ma saan käia rahulikult õues. Hommikul ma ärkan tavaliselt niisama, siis söön hommikusööki, alustan enda õppust Ekoolis kell 10:00 kuni 14:00, jätkan niisama enda päeva ja õhtul ja siis lähen magama. Ma käisin täna jalutamas ja nägin mõnesid metskitse ja palju erinevad loomajalajälgi ja kuulsin konnakotkaid ja sookurgi karjumas. 
Suitsuliha supp

Öösel ma käisin kord vaatamas oma isaga planeete enda 50 kordse pikksilmaga. Ma tahtsin näha Galileo kuusid Io, Europa, Ganymede ja Callistot väikseste täppidena Jupiteri juures. See oleks olnud mu teine kord näha Galileo kuusid, esimene kord oli Linnahallis sadama juures. Hea uudis on ka veel, et kõige lähim valgusreostus on päris kaugel siit ja tähti oli väga palju. Ma sihtisin enda pikksilma Jupiteri poole ja arvasin, et ma leian Galileo kuusid, aga see väga ei toiminud. Jupiter ei olnud nagu väike täpp, rohkem, et sa näed selle oranžikat värvi. Võibolla oli Jupiter liiga kaugel, sest see oli 834 miljoni kilomeetri kaugusel Maast ja Jupiter jõuab Maale lähima kaugusega 620 miljonit kilomeetrit 14. juulil 2020, aga võib olla ka erinevam asi. Aga mu pikksilm on ka nii võimas, et sa saad isegi näha mõnede Kuu kraatrite varjuääri. Ma arvasin, et näha Galileo kuud selles pikksilmas oli võimalik   näha, sest kui sa guugeldad piltides näiteks: Jupiter and Moon siis sa näed, et Galileo süsteem taevas on umbes kolmandik kuu suurust, aga tegelikult on Jupiteri süsteem nii hiiglaslik, et kaugeim Jupiteri kuu S/2003 J 2 (See kuu on peaaegu võimatu, et näha tavalise teleskoobiga ja suurus on 2 kilomeetrit) on Jupiterist 28570000 kilomeetrit kaugel või 74 korda kaugemal, kui meie Kuu Maast. Ma natuke unistan, et näha kõige esimest korda enda silmaga Saturni kuud Titaani ja võibolla Neptuuni uduse sinise täpina võibolla ühes observatooriumis. Näiteks teha vaatlust Olustvere observatooriumis.
Või paari dekaadi pärasi isegi Pluuto kuud Charonit mis on 6 miljardi kilomeetri kaugusel Maast. 

Pudrupannkoogid
Nüüd ma räägin toidust. Maal on toidud päris erinevad, kui linna omad, kuna me teeme enda toitu puupliidil ja mulle meeldib see söök. Täna ma sõin suitsulihasuppi ja pannkooke. Suitsulihasupis oli koostisosad: suitsutatud searibid, porganid, kartulid, värske kapsas, till ja petersell.

Nüüd ma räägin magustoidust. Sel hommikul ma sõin enda vanematega putru ja kui meil oli üks ports veel mu ema ei tahtnud seda raisata ja tegi nendest pannkooki. Mu ema lisas natukene mune, jahu ja suhkrut. Ja las ma ütlen, need oli väga VÄGA isuäratavad. See maitses nagu prantsuse röstsai ilma tuhksuhkruta ja selle peal oli pohlamoos.

Mulle väga meeldib praegu olla maal ja ma loodan, et Eesti saab nakkusest jagu võibolla paari kuuga. Ma soovin sulle head tervist! 

reede, 14. veebruar 2020

Peatükk 102: Sõbrapäev ja astronoomia

Head sõbrapäeva teile!
Täna ma räägin veidi enda söögist.

Pärast kooli, kui ma tulin koju, mul oli tuju süüa tortillasid. Mina ja mu ema tegime seda sööki täna koos. Tortilla koostisosad olid: tortilla, avokaadod, tomatid, sibulad, sidrunimahl, takomaitseaine, hautatud loomaliha, paprika, sool, pipar, spinat ja hapukoor. Ma annan sulle retsepti:

Kõigepealt guacamole. Guacamole tähendab avokaadosalatit või kastet.

Kõigepealt sa pead lõikama kolm suurt avokaadot pooleks (või 6 miniavokaadot) ja urgitse lusikaga avokaadosisu kaussi, aga võta kivi välja. Siis purusta avokaadosisu kahvliga. Pane pool hakitud sibulat ja natuke hakitud tomatit. Siis lisa soola, pipart ja sidrunimahla. Muidu tavaliselt pannakse ka koriandrit ja tšillipipart, aga mulle väga ei meeldi koriander, sest see maitseb nagu wasabi ja tšillipipral üle 20,000 Scoville vürtsikuse skaalal on mulle ebamugav (ehk liiga vürtsikas).

Lihatükid olid praetud panni peal ja siis hautatud natukese vee ja takomaitseainega. Sellele lisati ka paprikat ja sibulaid. Siis võid panna kõrvale riivjuustu (meil oli viilutatud juust), minitomateid, spinatit, Tex-mex kastet ja hapukoort (et teha vürtsi lahjemaks). Ja see on mu retsept.

Tekstuur oli pehme, temperatuur oli soe ja see maitses mulle 95-100%.




Ma mõtlesin rääkida võibolla enda lemmikasjast, astronoomiast.
Ma tahan rääkida millestki,  mis mind astronoomias kõige rohkem huvitab. Need on kosmoseaparaadid Pioneer 10 ja Pioneer 11. Pioneer 10 ja Pioneer 11 on välispäiksesüsteemi kosmoseaparaadid, millega uuriti Jupiteri ja Saturni.

HOIATUS! See võib olla veidi pikk, aga ikkagi väike hoiatus, kui väsid ära, siis sa ei pea lugema tervet peatükki.

Kõigepealt Pioneer 10. 

Pioneer 10 saadeti kosmosesse 2. märtsil 1972. Selle kosmoseaparaadi ehitas NASA ja see maksis 150,000,000 USD ehk dollarit. Selle antenni läbimõõt on 2,74 meetrit, mis on umbes sama suur, kui tavaline magamistuba ja mass on 258 kilogrammi. Pioneer 10 peamine sihtmärk oli Jupiter. See oli esimene kosmoseaparaat, mis möödus Jupiterist ja tegi sellest lähedalt pilte. See mõõtis Jupiteri magnetvälja, sest Jupiteril on palju suurem magnetväli, kui Maal ja see kosmoseaparaat tegi väga uduseid pilte Jupiteri kuudest, aga Voyager 1 ja 2 tegid detailsemaid pilte. Siis see liikus kaugele avakosmosesse ja selle missioon kestis 30 aastat 10 kuud ja 22 päeva. Pioneer 10 kiirus avakosmoses on 12.04 kilomeetrit sekundis, mis on tegelikult ülikiire. See kosmoseaparaat liikus edasi, kuni see kaotas kontakti Maaga 23. jaanuaril 2003, sest selle plutooniumigeneraatori aku sai tühjaks ja signaal oli liiga nõrk. Pioneer 10 kaotas kontakti Maaga 12 miljardi kilomeetri kaugusel, mis on tegelikult veidi üle 2,5 korda kaugemal, kui Neptuun. Nüüd see liigub Aldebaraani poole (see on täht) ja jõuab lähimani punkti sellele tähele umbes 2 miljoni aasta pärast. Praegu on Pioneer 10 minu arvutades veebruaris 2020 umbes 18,2 miljardi kilomeetri kaugusele, mis on umbes 4 korda kaugemal päiksest, kui Neptuun, aga keegi praegu ei tea kus see kosmoseaparaat praegu on täpselt.

Siin on perspektiiv 1 : 100 miljoni päiksesüsteemi skaalal, mida ma kasutasin 91. peatükis. Kui see arvutus panna minu päiksesüsteemi skaalasse, siis see kosmoseaparaat asuks 182 kilomeetri kaugusel päiksest, ehk see asuks Tartu lähedal või Soome linna Hämeelinna juures ja aparaadi antenni läbimõõt oleks 27 nanomeetrit, ehk  A-hepatiidi viiruse suurune.

Nüüd Pioneer 11. 

Pioneer 11 on sama suur, kui Pioneer 10, sama kujuga ja NASA ehitas selle, aga see saadeti kosmosesse 6. aprillil 1973 ja selle peamine sihtmärk oli Jupiter ja Saturn. Pioneer 11 oli kõige esimene kosmoseaparaat, mis möödus Saturnist. Pioneer 11 avastas veel kaks Saturni rõngast, aga Voyager 1 ja 2 leidsid palju rohkem rõngaid Saturnil aasta hiljem. Ja siis Pioneer 11 ka liikus, kuni see kaotas kontakti Maaga 30. septembril 1995 ja nüüd liigub pika tee Kilbi tähtkujusse. Pioneer 11 on veebruaril 2020 minu arvutuste järgi umbes 15,35 miljardi kilomeetri kaugusel ja kui sa paned selle jälle 1:100 miljoni skaalale, siis on see aparaat 153 kilomeetri kaugusel, ehk Mõisaküla juures või Jõhvi juures.

Sa võid lugeda veidi rohkem Vikipeediast, kui sa oled uudishimulik, aga kui sa oled väsinud, siis sa ei pea praegu. Siin on ainult üks viimane info.

Mõlematel Pioneer 10 ja 11 kosmoseaparaadil on olemas üks sõnum mida öeldakse inglise keeles "Pioneer Plaque" mis on üks väike sõnum millel on pulsarikaart, vesiniku lainestruktuur, mees ja naine võrreldes Pioneeri kosmoseaparaadiga, meie päiksesüsteemi planeedid ja binaarkoodiga numbrid. Aga sellel ei ole üldsegi kuldset plaati nagu Voyager 1 ja 2 peal, aga tehnoloogia oli ka väiksem sel ajal näiteks mõlemad Pioneeri kosmoseaparaadid olid disainitud paberi peal, kuna arvuti abiga tehtud tehnoloogiat polnud olemas sel ajal.

On olemas ka veel kolm välispäiksesüsteemi kosmoseaparaati. Need on: Voyager 1, Voyager 2 ja New Horizons.
Mõlemad kosmoseaparaadid on hüljatud avakosmoses ja on ka isegi praegu kõige kaugemad hüljatud kosmoseaparaadid kuni mõlemad Voyagerid kaotavad kontakti Maaga umbes paar aastat enne 2030.

Ma pakun, et see on kõik mida ma oskan rääkida ja ma soovin ka teile armsat sõbrapäeva ja 10 päeva pärast Eesti iseseisvuspäeva.
Ma nüüd ütlen nägemiseni!

pühapäev, 2. veebruar 2020

Peatükk 101: Ülo restorani toidud



Eelroog
Tervist jälle! Nüüd on see kuu, millel on lisapäev iga nelja aasta tagant! Täna on ka isegi päev millal me tõime enda Kesk-Aasia kilpkonna Matilda koju, aasta tagasi. 

Ma käisin täna Ülo restoranis mis on Balti Jaama turust umbes 75 meetri kaugusel. Ma käisin seal oma perega keskpäeval oma õe sünnipäeva puhul.

Ma räägin sulle veidi Ülo restorani söökidest mida ma sõin.

Kõigepelt oli eelroavalik, millel oli krõbe lavašš, porgandihummus pähklitega, lambajuust, meloniviilud, juustupallid ja popkorn kaetud mee ja tšilliga. Enamik sellest eelroast oli mahedalt vürtsikas, aga ka hea. Lavašš hummusega oli mõnus, tekstuur oli krõbe, aga lihtne et närida, selle temperatuur oli leige ja see maitses 93,55% kuni 100%. Meloniviilud maitsesid nagu tavaline melon (te vist olete juba söönud melonit enda elus). Juustupallide tekstuur tundus väljast krõbe, aga selle sees on midagi palju erinevat, temperatuur oli leige ja see maitses 83,5% kuni 98%. Mee ja tšilliga kaetud popkorn oli imelik ja huvitav. Kõigepealt see maitses nagu Raffaello väliskiht ja umbes 30 sekundit hiljem maitses see nagu mahe tortillakaste, aga see oli ka väga mõnus. Popkorni tekstuur oli krõbe, temperatuur oli leige ja see maitses 94,6% kuni 100%
Pearoog

Nüüd pearoast.
Pearoaks oli mul veisetako, millel oli rebitud veisepõsk, suitsumajonees, roheline sibul, lehtkapsas ja sarapuupähklid. Menüüs on ka tšilli, aga ma ei soovinud seda. Ma tean, et pildis tundub see nagu ebavalmis tako, aga see on ka mugav samal ajal, kuna siis saab kahvliga sisu võtta ja ei ole muret, et see laguneb. Igatahes... Tako tekstuur oli krõbe, salatil oli niiske ja veisepõske oli lihtne närida, temperatuur oli ka leige ja see maitses 97,25% kuni 100%.

Limonaad
Mul oli joogiks hapukas jõhvikalimonaad.

Magustoit
Magustoiduks oli mul vaniljejäätis kaerakreemiga, marineeritud vaarikatega ja müslihelbekestega. Tekstuur oli müslihelbekestel krõbe ja jäätisel pehme, temperatuur oli jahe ja see maitses 97.75% kuni 100%

Kui mulle serveeriti magustoitu, siis mu õele anti ka üks küünlaga magustoit ja kõik ettekandjad laulsid talle palju õnne.

Ma soovin head sünnipäeva oma õele ja mu stepikilpkonnale.
Nägemiseni! 

reede, 17. jaanuar 2020

Peatükk 100: Kodus tehtud magustoit. Blogi juubel!

Tervist kallid inimesed, Spetsialist siin!

Ma soovin sulle head 2020 aastat ja see on ka mu 100. peatüki juubel ja mul tekkis idee kirjutada, miks ma alustasin seda blogi ammu aega tagasi.

Aga kõigepealt, ma räägin enda söögist.

See on mu ema tehtud magustoit ja see on väga lihtne retsept.

Koostisosad on: üks kohupiimakreemipakk, üks suur vahukoorepakk, Kalevi šokolaadiküpsisepakk ja purgis kirsse.

Kõigepealt tee šokolaadiküpsised puruks, siis pane kohupiimakreemi ja vahukoore segu peale ja võibolla jälle šokolaadiküpsisepuru ja siis kirsid ja voilá, bon appetit! See toit oli mu jaoks üks KÕIGE parimaid magustoite, mida ma olen söönud. Tekstuur oli pehme ja kreemine, temperatuur oli jahe ja see maitses 98.75 kuni 100%. Ma sõin kaks portsu.

Ja nüüd on mu blogi ajaloost.

Mu blogi enamikult algas ühest Simpsonite toidukriitiku episoodist. Selle episoodi nimi oli "Guess Who's Coming to Criticize Dinner?". Jah see tundub natuke imelik nimi, aga see saade on Ameerika komöödiasaade. On ka veel üks Simpsonite toidukriirikuepisood, mille nime ma ei tea, aga on hooaeg 23 ja episood 5 ehk S23E05. Mu esimene blogipostitus oli juulis, aastal 2016 ja ma olin kuskil Kloogaranna juures. Siis mul tekkis idee, et teha blogipostitust ja nüüd olen jõudnud sajanda peatükini.

Ma loodan, et sulle meeldis see blogipostitus ja blogi ajalugu ja ma loodan sulle jätkuvat 2020 aastat ja see on ka rotiaasta, mis on sama aasta millal ma sündisin.

Nägemiseni!

neljapäev, 26. detsember 2019

Peatükk 99: Mu 2019 aasta jõulud

Tervist! Ma vabandan, et ma ei teinud blogipostistust üle kuu juba. Ma olin lihtsalt hõivatud koolis ja korvpallitrennis terve novembri ja detsembri, aga nüüd ma saan lõpuks rääkida.

Nüüd ma räägin enda jõulusöögist ja jõuludest.



24. detsembril ma olin enda kodus oma perega.

Meil oli eelroaks kartulisalat, sai ja leib koos pasteediga ja soolakristallijuust, kitsejuust ja tavaline juust ning röstitud paprikad ja tomatid. 

Teksruur kartulisalatil oli pehme, temperatuur oli leige ja mulle maitses 96% kuni 100% . Sai ja leib pasteediga oli tekstuur krõbe, saia ja leiva temperatuur oli soe, sest neid tehti ahjus ja kartulisalat maitses 93.5% kuni 100%. Teie vist teate, et mulle meeldib soolakristallijuust, et ma jätan selle kirjeldamise ära. Kitsejuustu ma ei maitsnud kuna mulle see väga ei meeldinud

Pearoaks oli sealiha kartulitega ja hapukapsasa ja ploomidega täidetud part.
Sealiha kartulitega oli väga isuäratav, kuna mulle meeldivad rasvased soolaga kartulid ja pekiga sealiha. Peki tekstuur oli pehme, kamar oli kõbe ja kartulitel oli krõbe tekstuur, temperatuur oli soe mõlemal sealihal ja kartulil ja sealiha kartulitega maitses mulle 98% kuni 100%.

Nüüd pardist. Part oli päris rasvane ja soolane ka. Mulle väga meeldis pardi nahk kuna sellel oli palju maitset. Tekstuur pardil hapukapsaga oli pehme, temperatuur oli soe ja part maitses 97.75% kuni 100%

Meil oli isegi ka magustoit. Magistoiduks oli meil mu lemmik tort. See tort oli tehtud vahukoorest, pudingist, digestive küpsistest ja selle peal on kirsimoos. Tekstuur oli pehme, temperatuur oli jahe ja tort maitses 98.75% kuni 100%.

Nüüd ma räägin mis juhtus sel päeval. Õhtupoole ma käisin oma venna ja tema sõbraga väljas aega veetmas. Me pärast läksime koju pere juurde, puhkasime umbes 45 minutit ja siis me kuulsime kõlinat. Aga see aasta oli imelik. Ma avasin ukse ja ma lihtsalt nägin paar kotti maas, ei olnud jõuluvana. Ma võtsin koti tuppa ja mina istusin toolil kuulmas teiste luuletusi ja ma ka esitlesin paar luuletust. Ma avasin enda kingitusi ja mul oli üks robotprogramm nimega Sphereo, üks kaardimäng nimega UNO Deluxe ja üks Samsungi iPad.

Mul on üks naljakas lugu. Üle nädala tagasi ma saatsin ühe unistuste nimekirja jõuluvanale, et saada ühe Tallinna atlase, Hispaania puhkuse 15. juunil ja 3D printeri müstiliselt 25. detsembri hommikul, aga neid ei toodud... Ikkagi ma ei ole masenduses selle tõttu.

25. detsembril päeva ajal ma tegin oma venna sõbraga piparkooke mandlitega. Nende tekstuur oli veidi kõva, temperatuur oli soe ja need maitsesid 97.95% kuni 100%

Ma tahaksin teile öelda häid jõule ja head uut aastat!
Nägemiseni!

laupäev, 16. november 2019

Peatükk 98: Amrita pasta ja maakodu ahjupart

Tervist jälle!
Amrita pasta

Ma olen sel nädalavahetusel enda maakodus. Meie maakodul ka vahetati aknad.

Täna ma käisin ühes restoranis Amrita Pizzas, Viljandis. Seal ma sõin pastat kreveti, päiksekuivatatud tomati, basiiliku ja riivjuustuga. Mulle enamikult meeldis pasta koos riivjuustuga. Ma veidi mõtlesin, et krevetid maitsevad nagu Chi restoranis, aga need veidi maitsesid mulle nagu kala, mis ei tee seda kohutavaks. Need polnud parimad, aga oli ikkagi okei. Päiksekuivstatud tomatid on mulle veidi hapukad. Tekstuur oli pehme, temperatuur oli soe ja maitse pastal ja riivjuustul oli 92.5% kuni 100%, aga krevetil ja päiksekuivatatud oli umbes 77.5% kuni 91.25%.

Amrita kook
Ma sõin ka minu ema ja isaga kaks koogiviilu. Üks oli vaarika karamellikook ja teine oli mustika kook. Vaarika karamellikook oli vaarika kihil tavalise vaarika maitsega, aga karamelli kiht oli veidi sidrunimaitsega, aga see oli ka okei, sest ma arvan, et paljudele inimestele meeldib vaarika ja sidruni maitsega kook. Mustika koogi maitset ma väga ei mäleta, aga mu isa ütles, et see maitses veidi leivaselt. Vaarika karamellikook maitses mulle umbes 87.5% kuni 97.5%. Ma ei ütle, et see restoran on kehv. Ma võibolla kogemata valisin endale kehvad toidud.

Umbes 8 tundi hiljem täna õhtul ma sõin ühte ahjuparti maakodus. Ahjupart oli koos praetud kartuli, tomati, hapukurgiga ja pardi sees oli hapukapsas ja mustad ploomid. Mu ema pani selle puupliidiahju ja võttis selle välja. See söök oli põrgu hea. Mulle väga meeldisid kartulite krõbedad kohad. Ahjukartulid olid rosmariini ja oliivõliga. Mulle ka väga meeldisid ahjupart ja selle kaste ka. Ma tahan öelda, et ma väga Väga VÄGA armastan kastet. Selle toidu tekstuur oli kartulitel krõbe väljast ja seest pehme, ahjupardil oli liha pehme ja kondid olid kõvad, temperatuur oli soe ja maitse kokku oli 96.5% kuni 100%.
Ahjupart

Mulle oli toit väga mõnus täna.

pühapäev, 10. november 2019

Peatükk 97: Isadepäeva söögid

Leib võiga ja krõbedikud
Tervist!

Te vist teate, et täna on isadepäev. Täna ma käisin oma ema, isa, venna ja õega restoranis nimega Rataskaevu 16, Vanalinnas isadepäevaks brantšil. Brantš on segusõna hommikusöögist ja lõunasöögist inglise keeles. Las ma räägin ühte huvitavat asja. Ma tegin ühe nahast telefonikoti oma isale. Ma alustasin tööga kolmapäeval, jätkasin reedel, tõin selle koju ja peitsin seda kaks päeva ja lõpuks sel hommikul kinkisin isale. Mu isa oli huvitatud.

Nüüd ma räägin toidust.
Eelroogade vaagnad

Esimeseks võtsime eelroogade vaagna, mida jagus mu perele. Ma sõin kõigepealt eelroaks toorest
suitsust veiseliha mis maitses hästi, aga veidi suitsuselt. Rebitud põdraliha oli mõnus ja pasteedine. Peet kitsejuustuga ja toortatraga oli peedine ja pähkline, ikkagi see pähkline maitse oli toortatar. Seenetatar maitses korra kibedalt, aga pärast läks maitse heaks sibulaliseks. Oakreem oli ka korra veidi kibe, aga pärast läks maitse neutraalsemaks, ikkagi okei. Maltoosaga tume sai võiga oli väga mõnus ja oli nagu pehme küüslauguleib. Krõbedik oakreemi, bataadi ja riisiõhikuga oli krõbe mõnus ja isuäratav.

Tavaline kanarind
Pearoog oli mul tavaline kanarind, minibrokkoli, paksoi, okra, veinikastme, tšilli ja kartuliga. Kana maitses hästi ja oli pehme, soolakas ja isuäratav. Tekstuur oli ainult minibrokkolil kõva ja seda polnud lihtne närida, aga temperatuur oli soe ja maitse oli huvitav (minibrokkoli maitses nagu Brüsseli kapsas. Paksoi on üks Hiina lehtkapsas.

Magustoiduks oli mul peedijäätis, pistaatsiakreemi ja moosiga. Ma arvasin, et see maitseb soolaselt, aga tegelikult oli see kookosmaitsega.

Restorani teenindus oli mõnus, meie ettekandja oli
Pistaatsiakreem ja peedijäätis
umbes mu õe vanusega naine ja ta oli rõõmus ja tundus tark. Ta rääkis mulle, mis toidu sees oli ja ma kirjutasin selle kõik restoranis üles.
Mul oli head tunded seal restoranis ma ütleksin 95% kuni 100% ja ma arvan, et see on hea paik.

Ma tahtsin midagi naljakat öelda. Kui ma läksin oma perega restoranist välja ma mõtlesin neile näidata kui naljakas on Raekoja plats praegu. Ja see oli väga naljakas, et plaanitakse kohe varsti avada jõuluturg. Tundub, et inimesed ei oska kannatada novembris jõuludeni.

See on kõik mis mul on.
Aitäh ja nägemist!