pühapäev, 16. detsember 2018

Peatükk 85: Steffani pizza

Steffani pizza oli väga maitsev.
Ma sõin seda Pärnus ühes kohvikus, mille nimi on 
Steffani Pizzarestoran ja asub Nikolai 24, Pärnu.
Ma käisin Pärnus mitte lihtsalt sellepärast, aga et vaadata Doktor Dolittle etendust mis algas kell 12.00.
Ma pidin ärkama kell 8 hommikul ja buss algas kell 9.30, mis sõitis 1 tund ja 50 minutit või 110 minutit või 6600 sekundit. Ja Pärnus rongid enam ei sõida. Doktor Dolittle etendus oli päris huvitav mulle ja see oli mu ema lemmikraamat, kui ta oli laps. Raamat oli tibatillukeselt erinevam, kui etendus. Doktor Dolittle etenduses olid tegelased: Doktor Dolittle, tädi Sara (Puddelbys ( ja siil ka oli teatris näha umbes 30 sekundit) igatahes... papagoi Polüneesia, siga Gab Gab, koer Jip Jip ja mõned muud loomad ka. Pärnus on olemas ka ostukeskus nimega PortArtur, mis on päris suur keskus, aga väiksem kui T1 Mall of Tallinn ja ma olen rahul, et Pärnus on minu nime sarnane keskus.

Nüüd toidust. Mina olin koos oma ema ja isaga selles restoranis ja see oli päris täis nädalavahetusel. Mina sõin laste pizzat mille läbimõõt on 24 cm või 9.44 tolli ja selle peal oli tomatikastet, juustu ja 2 minu valitud pizzakatet: peekon ja šampinjonid. Minu ema sõi Francescana pizzat, millel oli sink ja šampinjonid ja mu isa sõi Mamma Mia pizzat, millel oli krevettid, tuunikala, seened, sink ja juust. See tundus päris maitsev toit ja ma võtsin toidu kaasa ka koju ja siis kirjutasin selle blogipostituse. See on kõik mida ma tegin Pärnus täna.

Ma räägin natuke rohkem minu lõbusamatest asjadest Dolittle etenduses.
Etenduse alguses oli üks suur pauk (mitte universumi suur pauk 13,8 miljardit aastat tagasi.) igatahes... tädi Sara tuli Dolittlei kabinetti ja istus siile peale diivanil ja see tundus päris naljakas, siis ta tahtis teha ühe ravimi, aga siis aitas tal loomadega rääkida ja mõtles, et olla loomaarst. Raamatus ma kuulsin, et üks pääsuke saatis kirja, et ahvid Aafrikas olid haige. Ükskord oli etenduses pärast poole naljakas asi, et alligaatoritel oli rinna peal rattad, mis tundus mille imelik leiutis ja nad said kõhuli lava peal liugu lasta. Ja kui etendusel olid lõpu lähedal olid täispuhutavad mullid, sest kerakujulised objektid on mu lemmik kujuga asjad. See teater oli päris huvitav mulle.

Mul on päris lõbus elu selles huvitavas, targas ja loodusega riigis.
Head detsembrikuud sulle!