reede, 17. jaanuar 2020

Peatükk 100: Kodus tehtud magustoit. Blogi juubel!

Tervist kallid inimesed, Spetsialist siin!

Ma soovin sulle head 2020 aastat ja see on ka mu 100. peatüki juubel ja mul tekkis idee kirjutada, miks ma alustasin seda blogi ammu aega tagasi.

Aga kõigepealt, ma räägin enda söögist.

See on mu ema tehtud magustoit ja see on väga lihtne retsept.

Koostisosad on: üks kohupiimakreemipakk, üks suur vahukoorepakk, Kalevi šokolaadiküpsisepakk ja purgis kirsse.

Kõigepealt tee šokolaadiküpsised puruks, siis pane kohupiimakreemi ja vahukoore segu peale ja võibolla jälle šokolaadiküpsisepuru ja siis kirsid ja voilá, bon appetit! See toit oli mu jaoks üks KÕIGE parimaid magustoite, mida ma olen söönud. Tekstuur oli pehme ja kreemine, temperatuur oli jahe ja see maitses 98.75 kuni 100%. Ma sõin kaks portsu.

Ja nüüd on mu blogi ajaloost.

Mu blogi enamikult algas ühest Simpsonite toidukriitiku episoodist. Selle episoodi nimi oli "Guess Who's Coming to Criticize Dinner?". Jah see tundub natuke imelik nimi, aga see saade on Ameerika komöödiasaade. On ka veel üks Simpsonite toidukriirikuepisood, mille nime ma ei tea, aga on hooaeg 23 ja episood 5 ehk S23E05. Mu esimene blogipostitus oli juulis, aastal 2016 ja ma olin kuskil Kloogaranna juures. Siis mul tekkis idee, et teha blogipostitust ja nüüd olen jõudnud sajanda peatükini.

Ma loodan, et sulle meeldis see blogipostitus ja blogi ajalugu ja ma loodan sulle jätkuvat 2020 aastat ja see on ka rotiaasta, mis on sama aasta millal ma sündisin.

Nägemiseni!

neljapäev, 26. detsember 2019

Peatükk 99: Mu 2019 aasta jõulud

Tervist! Ma vabandan, et ma ei teinud blogipostistust üle kuu juba. Ma olin lihtsalt hõivatud koolis ja korvpallitrennis terve novembri ja detsembri, aga nüüd ma saan lõpuks rääkida.

Nüüd ma räägin enda jõulusöögist ja jõuludest.



24. detsembril ma olin enda kodus oma perega.

Meil oli eelroaks kartulisalat, sai ja leib koos pasteediga ja soolakristallijuust, kitsejuust ja tavaline juust ning röstitud paprikad ja tomatid. 

Teksruur kartulisalatil oli pehme, temperatuur oli leige ja mulle maitses 96% kuni 100% . Sai ja leib pasteediga oli tekstuur krõbe, saia ja leiva temperatuur oli soe, sest neid tehti ahjus ja kartulisalat maitses 93.5% kuni 100%. Teie vist teate, et mulle meeldib soolakristallijuust, et ma jätan selle kirjeldamise ära. Kitsejuustu ma ei maitsnud kuna mulle see väga ei meeldinud

Pearoaks oli sealiha kartulitega ja hapukapsasa ja ploomidega täidetud part.
Sealiha kartulitega oli väga isuäratav, kuna mulle meeldivad rasvased soolaga kartulid ja pekiga sealiha. Peki tekstuur oli pehme, kamar oli kõbe ja kartulitel oli krõbe tekstuur, temperatuur oli soe mõlemal sealihal ja kartulil ja sealiha kartulitega maitses mulle 98% kuni 100%.

Nüüd pardist. Part oli päris rasvane ja soolane ka. Mulle väga meeldis pardi nahk kuna sellel oli palju maitset. Tekstuur pardil hapukapsaga oli pehme, temperatuur oli soe ja part maitses 97.75% kuni 100%

Meil oli isegi ka magustoit. Magistoiduks oli meil mu lemmik tort. See tort oli tehtud vahukoorest, pudingist, digestive küpsistest ja selle peal on kirsimoos. Tekstuur oli pehme, temperatuur oli jahe ja tort maitses 98.75% kuni 100%.

Nüüd ma räägin mis juhtus sel päeval. Õhtupoole ma käisin oma venna ja tema sõbraga väljas aega veetmas. Me pärast läksime koju pere juurde, puhkasime umbes 45 minutit ja siis me kuulsime kõlinat. Aga see aasta oli imelik. Ma avasin ukse ja ma lihtsalt nägin paar kotti maas, ei olnud jõuluvana. Ma võtsin koti tuppa ja mina istusin toolil kuulmas teiste luuletusi ja ma ka esitlesin paar luuletust. Ma avasin enda kingitusi ja mul oli üks robotprogramm nimega Sphereo, üks kaardimäng nimega UNO Deluxe ja üks Samsungi iPad.

Mul on üks naljakas lugu. Üle nädala tagasi ma saatsin ühe unistuste nimekirja jõuluvanale, et saada ühe Tallinna atlase, Hispaania puhkuse 15. juunil ja 3D printeri müstiliselt 25. detsembri hommikul, aga neid ei toodud... Ikkagi ma ei ole masenduses selle tõttu.

25. detsembril päeva ajal ma tegin oma venna sõbraga piparkooke mandlitega. Nende tekstuur oli veidi kõva, temperatuur oli soe ja need maitsesid 97.95% kuni 100%

Ma tahaksin teile öelda häid jõule ja head uut aastat!
Nägemiseni!

laupäev, 16. november 2019

Peatükk 98: Amrita pasta ja maakodu ahjupart

Tervist jälle!
Amrita pasta

Ma olen sel nädalavahetusel enda maakodus. Meie maakodul ka vahetati aknad.

Täna ma käisin ühes restoranis Amrita Pizzas, Viljandis. Seal ma sõin pastat kreveti, päiksekuivatatud tomati, basiiliku ja riivjuustuga. Mulle enamikult meeldis pasta koos riivjuustuga. Ma veidi mõtlesin, et krevetid maitsevad nagu Chi restoranis, aga need veidi maitsesid mulle nagu kala, mis ei tee seda kohutavaks. Need polnud parimad, aga oli ikkagi okei. Päiksekuivstatud tomatid on mulle veidi hapukad. Tekstuur oli pehme, temperatuur oli soe ja maitse pastal ja riivjuustul oli 92.5% kuni 100%, aga krevetil ja päiksekuivatatud oli umbes 77.5% kuni 91.25%.

Amrita kook
Ma sõin ka minu ema ja isaga kaks koogiviilu. Üks oli vaarika karamellikook ja teine oli mustika kook. Vaarika karamellikook oli vaarika kihil tavalise vaarika maitsega, aga karamelli kiht oli veidi sidrunimaitsega, aga see oli ka okei, sest ma arvan, et paljudele inimestele meeldib vaarika ja sidruni maitsega kook. Mustika koogi maitset ma väga ei mäleta, aga mu isa ütles, et see maitses veidi leivaselt. Vaarika karamellikook maitses mulle umbes 87.5% kuni 97.5%. Ma ei ütle, et see restoran on kehv. Ma võibolla kogemata valisin endale kehvad toidud.

Umbes 8 tundi hiljem täna õhtul ma sõin ühte ahjuparti maakodus. Ahjupart oli koos praetud kartuli, tomati, hapukurgiga ja pardi sees oli hapukapsas ja mustad ploomid. Mu ema pani selle puupliidiahju ja võttis selle välja. See söök oli põrgu hea. Mulle väga meeldisid kartulite krõbedad kohad. Ahjukartulid olid rosmariini ja oliivõliga. Mulle ka väga meeldisid ahjupart ja selle kaste ka. Ma tahan öelda, et ma väga Väga VÄGA armastan kastet. Selle toidu tekstuur oli kartulitel krõbe väljast ja seest pehme, ahjupardil oli liha pehme ja kondid olid kõvad, temperatuur oli soe ja maitse kokku oli 96.5% kuni 100%.
Ahjupart

Mulle oli toit väga mõnus täna.

pühapäev, 10. november 2019

Peatükk 97: Isadepäeva söögid

Leib võiga ja krõbedikud
Tervist!

Te vist teate, et täna on isadepäev. Täna ma käisin oma ema, isa, venna ja õega restoranis nimega Rataskaevu 16, Vanalinnas isadepäevaks brantšil. Brantš on segusõna hommikusöögist ja lõunasöögist inglise keeles. Las ma räägin ühte huvitavat asja. Ma tegin ühe nahast telefonikoti oma isale. Ma alustasin tööga kolmapäeval, jätkasin reedel, tõin selle koju ja peitsin seda kaks päeva ja lõpuks sel hommikul kinkisin isale. Mu isa oli huvitatud.

Nüüd ma räägin toidust.
Eelroogade vaagnad

Esimeseks võtsime eelroogade vaagna, mida jagus mu perele. Ma sõin kõigepealt eelroaks toorest
suitsust veiseliha mis maitses hästi, aga veidi suitsuselt. Rebitud põdraliha oli mõnus ja pasteedine. Peet kitsejuustuga ja toortatraga oli peedine ja pähkline, ikkagi see pähkline maitse oli toortatar. Seenetatar maitses korra kibedalt, aga pärast läks maitse heaks sibulaliseks. Oakreem oli ka korra veidi kibe, aga pärast läks maitse neutraalsemaks, ikkagi okei. Maltoosaga tume sai võiga oli väga mõnus ja oli nagu pehme küüslauguleib. Krõbedik oakreemi, bataadi ja riisiõhikuga oli krõbe mõnus ja isuäratav.

Tavaline kanarind
Pearoog oli mul tavaline kanarind, minibrokkoli, paksoi, okra, veinikastme, tšilli ja kartuliga. Kana maitses hästi ja oli pehme, soolakas ja isuäratav. Tekstuur oli ainult minibrokkolil kõva ja seda polnud lihtne närida, aga temperatuur oli soe ja maitse oli huvitav (minibrokkoli maitses nagu Brüsseli kapsas. Paksoi on üks Hiina lehtkapsas.

Magustoiduks oli mul peedijäätis, pistaatsiakreemi ja moosiga. Ma arvasin, et see maitseb soolaselt, aga tegelikult oli see kookosmaitsega.

Restorani teenindus oli mõnus, meie ettekandja oli
Pistaatsiakreem ja peedijäätis
umbes mu õe vanusega naine ja ta oli rõõmus ja tundus tark. Ta rääkis mulle, mis toidu sees oli ja ma kirjutasin selle kõik restoranis üles.
Mul oli head tunded seal restoranis ma ütleksin 95% kuni 100% ja ma arvan, et see on hea paik.

Ma tahtsin midagi naljakat öelda. Kui ma läksin oma perega restoranist välja ma mõtlesin neile näidata kui naljakas on Raekoja plats praegu. Ja see oli väga naljakas, et plaanitakse kohe varsti avada jõuluturg. Tundub, et inimesed ei oska kannatada novembris jõuludeni.

See on kõik mis mul on.
Aitäh ja nägemist!

reede, 4. oktoober 2019

Peatükk 96: Lasanje hakklihaga

Head õpetajate päeva kallid blogilugejad!

Täna ma käisin oma emaga Pärnus tööreisil ja pärast tööd ma läksin emaga PortArturi restorani Umberto.

Mina valisin pasta lasanje ja mu ema valis kala.

Lasanje oli tehtud pastaplaatidest, lihast, kastmest, sulatatud juustust, riivitud juustust ja basiilikust. Lasanje ääred olid veidi põlenud ära, aga see on okei. Tekstuur oli krõbe ja pehme, temperatuur oli leige ja maitse oli umbes 90%. Ma jõin joogiks vett. Mu ema arvas, et teenindus oli imelik, sest ei küsitud, et kas ma tahan lapsemenüüd või ei taha. Mina olen täiskasvanumenüü-tüüp. Ma käisin ka mõnedes poodides, näiteks Realiseerimiskeskuses,  ostsin sealt poest lutsukommi karbi.

Ma räägin veidi teile vene keelest. Vene keel on päris huvitav. Öelda ''Poiss,, vene keeles on
мaпьчик või mal'chik ja ''Tüdruk Matilda on minu kilpkonn,, on ''девушка Matilda моя черепаха,, või ''dzevotška Matilda maja tšhjerepaha,,.

5. klassis meil paluti valida kas vene või saksa keel. Mina valisin vene keele, sest mul on juba vend kes teab saksa keelt. Ainult 1 klassikaaslane valis saksa keele. Mul on sel aastal veel teised uued tunnid nagu ühiskonnaõpetus ja kunstiteraapia.

Aitäh ja nägemiseni!

laupäev, 24. august 2019

Peatükk 95: Mulgi puder kotleti ja hapukapsaga

Tervist! Täna ma käisin Balti keti 30. aastpäeval. Las ma räägin sulle kõigepealt Balti ketist. 

Balti kett oli 23. augustil 1989 mõeldud selleks, et saada vabaks Nõukogude Liidust. Inimesed hoidsid käest kokku ja Balti ketis oli umbes 2 miljonit (ehk 2,000,000) inimest ja moodustas 675.5 kilomeetrit pika joone  või peaaegu sama pika, kui kääbusplaneet Erise kuu läbimõõt hüpoteetiliselt (ehk see ei ole kinnitust leidnud). Ma ei olnud sündinud sel ajal, aga mu ema oli Balti ketis.

Mulgi puder kotleti ja hapukapsaga
Igatahes festivalist. Balti keti aastapäeva festival toimus Lilli Eesti-Läti riigipiiril. Seal pakuti toitu, nööpe, Eesti, Läti ja Leedu lippe ja oli ka kontsert ja isegi president Kersti Kaljulaid tuli lavale. Ta rääkis Balti keti ajast, vabadusest, muust Euroopast ja kommunistlikust Nõukogude Liidust. Natukese aja pärast, kui ta jalutas, ta jalutas minust mõõda umbes 2 meetri kauguselt. Ma vaatasin teda, aga tema ei märganud mind, aga see on okei, sest ma ei tahaks hõivata nii vajalikku inimest. Mu ema ja ta sõber kohtas teda eelmisel sügisel. Mul oli hea tunne. 

Nüüd toidust. Ma sõin pool söögist, sest ma jagasin seda oma emaga. Mulle väga ei maitse hapukapsas, sest see on veidi liiga hapu, aga kotletid ja Mulgi puder olid okei. Tekstuur oli pehme, temperatuur oli soe ja see maitses ilma hapukapsata 97% kuni 100%. Hapukapsaga on 89-95%, aga see on okei. Ma sain ka endale ploomi jäätisekoketili. Mulle väga meeldis see segu, et oli riigipiir, president ja toit piimakokteiliga.

Mu 94. peatükki raamatu nimi on Tähistaevas Entsüklopeedia.

Aitäh ja nägemiseni.

esmaspäev, 12. august 2019

Peatükk 94: Soolakristallijuust, krõbe kana ja raamat

Tervist!
Soolakristallidega juust

Täna ma räägin Balti Jaama turust ja oma uuest raamatust.

Täna ma käisin Balti Jaama turul, et saada oma lemmikjuustu. Ma käisin Juustukuningate poes ostmas Il Gusto Puro soolakristallijuustu mis maksis 24.90 eurot kilo või 27.923 dollarit või 23.118 naela. Juustu tekstuur oli kõva, aga lihtne, et närida, temperatuur oli jahe ja maitse oli piisavalt soolane. Ma pakuks 95-100% maitsev. Ma ostsin ka vaarika jogurtipallid, mis olid natuke kõvad, aga mitte nagu kivid. Nende temperatuur oli leige ja maitse oli natuke hapuka vaarika maitsega. Umbes 90-96% head.

Veidi hiljem ma käisin ühes söögikohas nimega Kaval Rebane ja ma sõin nende kõige populaarsemat sööki. See oli praekanatükid salati ja koriandriga. Mulle väga ei maitse koriander, sest sellel on natuke tugevalt kibe maitse, aga igatahes. Kana tekstuur oli väljast krõbe, seest pehme, temperatuur oli soe ja maitse ilma koriandrita oli väga võimsalt maitsev. Ma paneksin ilma koriandrita sellele söögile 98-100%. Ma jõin joogiks ühte Coca-Cola maitsega limonaadi.

Krõbe praekana ja koola
Pärast seda läksin oma vanaema sõbrale külla emaga. Mu vanaema on mu ema ema kes suri 19 aastat tagasi. Vanaema sõbral oli ka kass. Kui ma käisin tal külas siis ma nägin ühte kosmoseraamatut, see tundus nii väga eriline ja lõbus ja ma olen nii õnnelik, et ma leidsin midagi mida ma tahan lugeda. Mu vanaema sõber ostis selle raamatu, et vaadata pilte, aga ta ei saanud jutust väga aru. Ta oli ka õnnelik, et leidis inimese kellele väga meeldib astronoomia ja ta kinkis mulle selle raamatu. Ma tunnen praegu palju asju nagu päiksevarjutused, Apollo 11, 2 kuldset plaati Voyageri peal, ja palju muud..., aga praegu ma tahaks rääkida kuldsest plaadist.

Kaks kuldset plaati on kahe Voyageri kosmoseaparaadi peal millest ma rääkisin 91. peatükis, aga mitte kuldsest plaadist. Kuldne plaat on tähevaheline sõnum Maalt, mis on mõeldud tulnukatele (ja kui neid on). Tulnukad ei oska meie keeli, sõnum on pandud binaarkoodi. Kõigepealt näed sa plaadi kaant, millel on õpetus binaarkoodis, et kuidas mängida sõnumit. Sõnumi lugemine on võimalik, kui tulnuka liik on piisavalt arenenud.

Ma nii väga Väga VÄGA armastasin seda raamatut!

Kas sa teadsid, et kui sa oleksid praegu 192 kuni 249 valgusaastat Maalt eemal, saaksid sa näha Beethoveni elu. Nägemine on ka valguskiiruses, aga see pole tehniliselt võimalik, et nii head teleskoopi pole tehtud. Maa on liiga tilluke (ikkagi seda saab võibolla parandada), aga mitte midagi ei saa liikuda valguskiirusel massiga. Footon on massitu ja liigub 1,079,252,850 km/h või 299,792,458 m/s.

Aitäh ja kohtume jälle!