Pühapäev, 14. aprill 2019

Peatükk 91: Kolmapäeva kook ja minu boonuspeatükk

Tevist jälle!

Kolmapäeva kook oli väga maitsev. Ma sõin seda kodus ja me tegime kooki kõigest niisama. Mingit pidu ei olnud. Ma väga armastan kooki, kus on kohupiima kreem. Kook oli tehtud vahukoorest, kohupiimakreemist, maasikatest ja isetehtud küpsistest. Ainult küpsised olid küpsetatud. Küpsised küpsetati 200 kraadi juures kuni nad muutusid kuldpruuniks. Siis pandi terve kook külmikusse. Ja pärast seda pandi tuhksuhkurt peale. Tekstuur oli pehme kreemil ja
krõbedane küpsistel, temperatuur oli jahe ja maitse oli magus vaniljene ja ülivähe hapukas maasikatest.
See on kõik mida ma tean.

Nüüd tahan ma teile rääkida kosmosest ja Eestist. Ma tean, et mõned teist on kuulnud kõige esimesest pildist mustast august. Must auk asub galaktikas Meisser 87 ja on üliraske. 
Aga ma tean astronoomiast palju rohkem.

VÄIKE HOIATUS! SEE ASI ON VEIDI PIKK, LOODAN TEILE HEAD TARKUST!

Ma unistan, et Eestis oleks oma päikesesüsteemi mudel.

See on sarnane nagu Rootsis asuv päikesesüsteemi mudel, aga erineva skaalaga. Ma ei saaks paigutada 110 meetri suurust Päikest Tallinnasse. Selle skaala peaks olema 1:100000000 või 1 sentimeeter on 1000 km. See kahandaks Päikse 13.9268 meetri suuruseks. Siin on perspektiiv, et kui meie skaala Päike oleks Tallinna keskel Viru hotelli juures, aga ma mõtlen, et ei hakkaks paigutama sinna Päikest, aga see on kõigest asukoha perspektiiviks.

Sellel skaalal oleks Merkuur läbimõõduga 4.88 sentimeetrit ja asuks 580 meetri kaugusel, näiteks Solarise keskuse juures.

Veenus oleks 12.1 sentimeetri läbimõõduga ja 1.080 kilomeetri kaugusel või umbes Tallinna Ülikooli juures.

Maa oleks 12.756 sentimeetri suurune ja Kuu oleks 3.474 sentimeetri suurune 3.8 meetrit eemal Maast ja mõlemad objektid asuksid 1.496 kilomeetri kaugusel, Tallinna bussijaama juures.

Marss oleks 6.79 sentimeetri suurune ja 2.279 kilomeetri kaugusel või Sikupilli keskuse juures. Nüüd lähevad asjad veidi keerulisemaks.

Marsil on kaks üliväikest kuud Phobos ja Deimos. Phobos oleks 240 mikroni ja Deimos 120 mikroni suurune. Ma arvan, et panen 50 mikroni suurused täpid, kuni umbes 1 millimeetrini tabloode peale, muidu neid ei näeks palja silmaga.

Ceres, mis on suurim asteroid oleks 9.5 millimeetri suurune ja 4.139 kilomeetri kaugusel või Jüriöö pargi juures. Ma tahaksin veel asteroide lisada ka nagu Vesta, Pallas, Juno, Hygeia ja mõned muud peamised asteroidid.

Nüüd hiidplaneetidest. Jupiter oleks 1.4298 meetri suurune ja 7.785 kilomeetri kaugusel või Seli Maxima juures koos oma 79 erineva kuuga. Peamised neist on Io, Europa, Ganymede ja Callisto, mille kohta oleks kirjas kõige rohkem infot ja kõikidel teistel oleks märgitud nimi, suurus ja kaugus planeedist.

Saturn oleks 1.20536 meetri suurune ja asuks 14.3345 kilomeetri kaugusel või... noh ma tahan, et kõik oleks ühes joones ida poole, aga see asuks Saue ja Laagri vahel. Saturnil oleks 63 kuud ja peamised on Titaan, Rhea, Iapetus, Dione, Tethys, Enceladus, Mimas, Hyperion ja Phoebe.

Uraan oleks 51.118 sentimeetrise läbimõõduga ja 28.750 kilomeetrit ja jälle ida poole, aga kusagil peale Kohilat. Uraanil on 27 kuud ja peamised on Titania, Oberon, Umbriel, Ariel (nagu Disney printsessi nimi) ja Miranda.

Neptuun oleks 49.528 sentimeetrise läbimõõduga ja oleks 45.044 kilomeetri kaugusel, näiteks lõuna pool oleks see Rapla linna lähedal. Neptuunil on 14 kuud ja peamised on Triiton, Proteus ja Nereid.

Pluuto (südamega kääbusplaneet kaetud lämmastiku lumega) oleks 2.379 sentimeetri suurune ja  see asuks 59.061 kilomeetri kaugusel Märjamaa lähedal. Pluutol on 5 kuud. Charon on neist suurim ja läbimõõduga 1.212 sentimeetrit.  Teiste kuude nimed on Nix, Styx, Kerberos ja Hydra.

Neptuuni taguseid objekte on ka nagu Haumea, Makemake, Eris, Orcus, Quaoar, Ixion, Varuna, 2002 MS4, 2007 OR10, Sedna, 2014 MU69 või Ultima Thule, 2018 VG18, 2014 UZ224, komeedid, teised kuud ja mõned muud, aga seal on veidi liiga palju objekte.

Nüüd inimeste tehtud asjadest

Kell 22:40 11. aprill 2019 oli Voyager 1 Päiksest 21744734000 kilomeetri kaugusel, aga nüüd on  ta juba ida pool. See liigub iga päev 1468800 kilomeetrit eemale Päiksest või 14.6 meetrit meie mudelite skaalal.

Kell 22:45 11. aprillil 2019 oli Voyager 2 18009919000 kilomeetri kaugusel või 180.099 kilomeetri kaugusel meie skaalal jälle. Voyager 2 liigub natuke vähem 1328000 kilomeetrit päevas või 13.28 meetrit või asuks lääne pool Kuressaare juures.

Mõlemad Voyageri kosmoseaparaadid on väiksed. Sellel skaalal need oleksid umbes 35 nanomeetri suurused või umbes külma viiruse suurused. Mina oleksin võrreldes 14 nanomeetri suurune või peaaegu poolteist korda suurem, kui kõige väiksemad transistorid. Et ma peaksin panema Voyagerid kuupäeva järgi.

Valgusfaktid!
Valgus liiguks skaalal 2.99792458 meetrit sekundis või 10.7925285 kilomeetrit tunnis ja valgusaasta on skaalal 94542.5495549 kilomeetrit.

Nüüd liigume tähevahelise kauguse juurde, et võrrelda päikesesüsteemi universumiga.

Proxima Centauri oleks 2 meetri suurune ja 398000 kilomeetri kaugusel ja Alpha Centauri A oleks 17 meetri suurune ja B oleks 12 meetri suurune ja mõlemad oleksid 403900 kilomeetri kaugusel või veidi kaugemal, kui meie päris Kuu.

Fakt! Proxima Centauri ümber oli 24. augustil 2016  avastatud planeet nimega Proxima B, mis on veidi suurem, kui Maa ja asub soojavööndis, ehk paigas kus vesi on vedel.

Ja idee on, et saata valguspurjekaid 2035ndate kuni 2040ndateni Alpha Centauri süsteemini 15 kuni 20% valguskiirusega 20 aastaga.

Siirius A ja B oleksid 817000 kilomeetri kaugusel ja A oleks 23.8 meetri läbimõõduga ja Sirius B on valge kääbustäht ainult 11.7 sentimeetri läbimõõduga või isegi veidi väiksem, kui Maa.

Teised tähed on ka nagu Pollux, Arcturus, Aldebran, Rigel, Deneb, Püstoli täht (see on päris täht), Polaris (ehk Põhjanael), neutrontähed, Antares, Betelgeuse, VY Canis Majoris, pluss võibolla mõned mustad augud igaks juhuks ja paljud muud, aga see on ka liiga liiga palju.

Kõige suurem tuntud täht meie galaktikas on UY Scuti ja oleks 23.79 kilomeetri läbimõõduga ja oleks 482167000 kilomeetri kaugusel minu skaalal

Linnutee galaktika skaalal oleks 10.4 miljardi kilomeetri suurune.

Kohalik galaktikaparv skaalal oleks 946 miljardi kilomeetri suurune.

Virgo superparv oleks 10.4 triljoni kilomeetri suurune või kaheksandik keskelt, aga veerand, äärest päris Proxima Centaurini.

Ja nüüd kõige viimasem ja kõige suurem skaalal... nähtav universum.
Nähtav universum oleks 8.798 kvadriljoni kilomeetri läbimõõduga või numbriliselt 8798000000000000 kilomeetrit.

Ja see kogu asi mida me tunneme on kõigest 1:100000000ni skaalal või ruumalaliselt 1 septiljon korda väiksem või numbriliselt 100000000000000000000000, ja see on nii, sest 100 miljon on kõigest üks dimensioon ja ära unusta, et teine ja kolmas dimensioon ei ole võrdsed.

Ma arvan, et te saite aru suurusest meie universumist. Ja kas sa tunned ennast väiksena nüüd võrreldes terve universumiga?