Kui me hommikul ärkasime üles, mu ema ja ta sõber läksid poodi Viljandisse ja tõid tooteid. Pärastlõuna ja õhtu vahel me panime enda toidud laua peale. Meie pidu söögiks olid juurviljavardad, kanaliha, vegan vorstid (mu isa ja mu vend on taimetoitlased), krõpsud, lihapirukad, moonisaiad, kreemisaiad ja joogiks oli paar veinipudelit ja alkoholi-vaba õlu mida ma joon. Meid oli päris palju - minu vend, isa, ema, mina, (mu kesk-aasia kilpkonn, mu setise kana ja mu kukk) ja kaks sõpra.
Kõigepeal juurviljavardad. Ma ei oska sellest õelda palju, aga kõigepealt mu ema ja ta sõber viilutasid juurviljad, panid juurviljad pulkade otsa ja need pandi grilli peale. Juurviljadel oli pehme tekstuur suvikõrvitsate ja tomatite tõttu, kebab maitses magusasti ja krõbeliselt ananasside ja kartulite tõttu ja see oli minu jaoks päris maitsev
Grillkana maitses pealt krõbedaselt ja seest natuke mahlaselt.
Vegan vorstid nägid pealt nagu tavalised vorstid (ma teadsin, et need on vegan) ja, kui ma proovisin see maitses natuke nagu üks India toidu kõrval olnud kastet, mille koostist ma ei mäleta.
Lihapirukad olid ostetud Abja-Paluoja Popsi köögi poest ja olid tegelikult suitsupirukad mis olid kohevad. Täidist oli piisavalt, aga õhku oli palju piruka sees ja see maitses pekiselt. Moonisai oli veidi karamelline ja paksult täis mooniseemneid. Ma hoolin peamiselt selle karamellimaitsest. Kreemisai oli väga vanilje kreemi maitsega ja kreemisai oli mu lemmik.
Krõpsud olid tavalised ja toodud poest.
Ma joon tihti suvel alkoholivaba õlu, mis on peamiselt vahune vaarikamahl.
Pärast veidi maitsvat söömist me kogunesime lõkke juurde ja süütasime selle. Mu ema ja ta sõbrad kasutasid ühte pilli mida kutsutakse karmoškaks ja laulsid paar Mulgi ja Eesti laulu. Mina mängisin oma isaga lihtsat jalgpalli. Meil oli pikk ja huvitav õhtu.
Aga nüüd tuleb mu lemmik asi sellest peatükist. Astronoomia.
HOIATUS! See ka võib olla veidi pikk, aga kui sa oled nii väsinud, sa ei pea lugema tervet asja. Ma soovin sulle head lugemist!
Pool tundi pärast 23. juuni lõppu ma proovisin vaadata Jupiteri ja Saturni jälle oma pikksilmaga. Kui sa oled lugenud mu 103. peatükki, siis ma ütlesin, et ma ei näinud Galileo kuusid, aga see õhtu muutis kõike. Kõigepealt ma vaatasin Saturni mis oli Jupiteri lähedal ja kui ma vaatasin Saturni ja keerasin enda fokuseerija......
Ma nängingi Saturni rõngaid! Kui ma seda nägin, siis esimesed paar sekundit mu süda tuksus umbes minu arvates 160 BPM. See oli hiiglaslik elevus ja mu isa oli ka imestunud ja kõik mu külalised tulid kohale. Saturn nägi välja ovaalne ja oli Maast 1,36 miljardi kilomeetri kaugusel. Saturni rõngad võisid tekkida, kui üks kuu lagunes ära ja need rõngad lagunevad ära umbes 300 miljoni aasta pärast.
Siis ma vaatasin Jupiteri ja see ka läks väga hästi. Kui ma sihtisin enda pikksilma Jupiteri poole, ma nägin nelja täppi selle ümber, mis on Galileo kuud. Tegelikult need Galileo kuud ei ole suvalised hallid kivid, aga on detailsed. Neid nimetati Galileo kuudeks nende avastaja järgi Galileo Galilei (Jupiter oli sel päeval Maast 630 miljoni kilomeetri kaugusel).
Galileo Galilei sündis 15. veebruaril 1564 ja avastas Ganymede ja Callisto 7. jaanuaril 1610 ja avastas Io ja Europa 8. jaanuaril 1610 (Galileo Galilei isegi avastas ka Saturni rõngaid). Kurb fakt: kiriku inimestele ei meeldinud see ja arvasid usklikult, et Maa on keskpunkt meie terves Universumis (tehniliselt oleme nähtavas universumis) ja, et meie Kuu, Päike ja teised taustatähed tiirlevad selle ümber. Galileo Galilei oli eluajaks vangistatud aastal 1633 ja suri 8. jaanuaril 1642 (kokkusattumuslikult 32 aastat pärast Galileo kuude avastusest) (pagana kiriku inimesed).
Io on kõige lähim peamine Jupiteri kuu (seda enne on Metis, Adrastea, Amalthea ja Thebe, aga need on väga väiksed). Io läbimõõt on 3640 km mis on ainult veidi suurem, kui meie kuu ja Io on tegelikult geoloogiliselt aktiivne. Io peal on tegelikult olemas vulkaanid mida Voyager 1 kosmoseaparaat avastas ja selle pinnas on peamiselt kollane ja natuke oranži ja must. Io peal tekivad vulkaanid, sest Jupiter soojendab Iot väga suure gravitatsiooni ja energiaga.
Europa läbimõõt on 3150km mis on 90% meie Kuu suurusest ja Europa on väga huvitav paljudele eluvormide otsijatele. Europal on paks kiht jääd mis on umbes 20 km paksune ja selle all on umbes 100 km sügavune ookean. Mõned astronoomid arvavad, et Europal võib tekkida natuke elu selles sügavas ookeanis (praegu pole avastatud elu Europa peal), aga üks misioon mida NASA planeerib on Europa Clipper ja ESA (Euroopa kosmoseagentuur) planeerib "JUpiter ICy moons Explorer" või J.U.I.C.E . Europa Clipper jõuab Jupiteri süsteemi umbes aastal 2024.
Ganymede on kõige suurem kuu meie Päiksesüsteemis, umbes 5260km suurune ja on tegelikult suurem, kui Merkuur (Titaan mis on Saturni kuu on ka suurem, kui Merkuur). Sellel on ka natukene jääd ja väga väike magnetosfäär
Callisto läbimõõt on 4820km või 99% Merkuuri suurune ja sellel on palju kraatreid, tumepruun pinnas ja ka natukene jääd.
Minu 91. peatükkis ma ütlesin, et Saturni ümber on 63 kuud, aga nüüd 24. juunil 2020 on 82 kuud avastatud ümber Saturni.
Ma soovin teile head Jaanipäeva ja jätkuvat suve! Nägemiseni!