Peatükk 90: Minu Edela-Euroopa puhkus. Osa 2

Alicante lossi tipp

Tervist jälle! Ma loodan, et te olete lugenud eelmist postitust enne selle postituse lugemist, igaks juhuks. Ma olen teinud juba mõnesid muid tegevusi.

Kõigepealt kolmapäevast. Kolmapäeval ma käisin oma ema ja isaga Alicantes, mille pindala on 201.3 km2 suur või on 2513.611 korda väiksem kui Hispaania või 30250000000 korda väiksem kui Päikese pindala. 

Alicantes ma käisin turul ostmas imemaitsvad apelsine, mis olid magusamad ja odavamad apelsinid kui Eestis. Ma läksin jalutama oma vanematega Alicante mäele ja selle peal oli loss. Kui ma olin lossis, siis ma nägin ühes majas vappe ja üks oli naljaka nimega Brotons.

Kui sa tunned positiivse laenguga subatoomilist osakest mis on prooton mille suurus on 1 femtomeeter ja siis lisad P asemel B. Ma nägin isegi päikesekella päris lähedal õigele ajale, aga ma arvan, et tegu on suvekellaga. Kui ma olin lossi otsas, siis kõige ilusam vaade oli mäed ja mererannik, aga mulle ei meeldinud ehitiste värv Alicantes ja kui ma näen ehitisi nagu 2001. aastal värvituid maju ja tagaaedu, siis see tundub mulle, et maja sees oleks Windows 98 või Windows Xp arvuti. See on väga vana arvuti.

Soolased tapased

Tapas juustu ja šokolaadiga

Pärast kui ma läksin tagasi alla, siis ma sõitsin liftiga Alicante randa ja läksin ühte tapaserestorani, kus ma käisin eelmisel aastal ja võtsin neli erinevat tapast. Tapased olid saia peal. Esimene tapas oli peekoni ja omleti tapas, teine oli peekoni ja sinepikastmega tapas, kolmas oli vorsti ja paprika tapas, aga sellest pole tehtud pilti ja neljas oli šokolaadi, juustu ja maasikatega. Viimane maitses mulle kõige vähem juustu pärast, sest minu arvates juust ja šokolaad ei sobi kokku.

Peale Alicantet ma läksin Xàbia rannikule ja ma nägin väga kõrgeid laineid ja see tundus ilus. Natukese hiljem ma läksin ühte rannapoodi ostma ühe eurolist maakera palli ja pood tundus veidi nagu Taani Tiger.

Paella kaminas

Nüüd neljapäevast. Neljapäeval ma käisin minu teisel Hispaania sõbral külas Valencia maakonnas. Nendel oli talus palju loomi nagu kanad, kuked, küülikud, hani, eesel, kits ja koer. Ma sõin nende juures paellat mis on Valencia rahvussöök. Seda tehti kahe oatüübiga, esimene on garrofón ja teine roheline aeduba, tomatiga, rohelise paprikaga, kana ja küüliku lihaga, maksaga, riisiga, ise kasvatatud safraniga mis on üks maailma kallimaid vürtse ja maksab umbes 8900 eurot ainult 1 kilo, kurkumiga ja rosmariiniga. Kõigepealt seda pani kaminasse tule peale kuni riis oli pehme, aga kõigepealt pandi liha. 

Paella rosmariini põõsa peal ja talukoer Luna.

Siis kui toit sai valmis, pandi pann terve rosmariinipõõsa peale, et pann ei kõrvetaks lauda ja ei tekitaks auku. Toit oli väga maitsev, tekstuur oli pehme, temperatuur oli soe ja värv oli kollakas.

Ma tulen homme koju Eestisse

Nägemiseni ;)

Peatükk 89: Minu puhkus Edela-Euroopas. Osa 1

Minu puhkus on praegu väga ilus ja meelelahutav. Kui sa ei tea, kus ma olen, ma olen jälle enda sõbra juures, Dénias, Hispaanias viis päeva. Ma sain lennupileti enda ema ja isaga juba jõuludel.

Ma kõigepealt räägin lennust ja siis Hispaaniast. Ma pidin ärkama kell neli hommikul ja ma jõudsin lennujaama, taksoga kella kolmveerand viie paiku. Ma lendasin seekord kell 6:40 Tallinnast Frankfurti ja jõudsin kohale kell 8:15. Frankfurdi lennujaam on üks ülihiiglaslik lennujaam, ikkagi reisijate hulga poolest 13. suurim. Siis lendasin kell 9:35 Frankfurdist Valenciasse kell 11:50. Frankfurdi lennu peal ma sain endale lennukis ühe rosinarulli, õunamahla, väikese paki kummilennukeid ja ühe kaardimängu ''Cheerful Cheating''. Valencia lennu peal ma sain ühe juustu, muna ja hapukurgi võileiva, apelsinimahla, aga ka ühe marjamahlapudeli Frankfurdi lennujaamas joogiautomaadimasinas enne lendu ja teise kaardimängu ''What fits?''.

Ürginimese koobas

Pärast maandumist ma läksin oma vanematega autorendipoodi Valencia lennujaamas ja natuke hiljem sõitsin Valenciast umbes 110 kilomeetrit. Ma käisin Wok aasia restoranis, ürginimese koopas ja meridiaani tähisel esimesel päeval. 

Ürginimese koopas oli päris huvitav. See näitas ürginimese ajalugu 130000 aastast 15000 aastani, koobas oli 400 meetrit pikk, laes olid stalagtiidid ja põrandal olid stalagmiidid. Stalagtiidid kasvavad ühe meetri umbes 1600 aastaga või 50457600000 sekundiga ja kui üks stalagtiit oleks juba tekkinud universumi suure paugu ajal ja kasvanud ikkagi sama kiirusega 1600 aastaga 1 meeter siis täna oleks see stalagtiit umbes 8625000 meetri pikkune või 1.4789 korda väiksem, kui Maa läbimõõt, aga 2.4827 korda suurem, kui meie Kuu läbimõõt või on 44.568 korda väiksem, kui meie kaugus Kuust või on 10194153000000000000 korda väiksem, kui nähtav universum. See on piisavalt palju faktidest.

Wok restoran on söö palju jaksad buffee umbes 300 meetrit meridiaani juurest ja on täis väga palju valikuid nagu lihasnäkid, köögiviljad, magustoidud nagu puuviljad, marjad, koogid ja jäätised.

Restorani toit on väga maitsev ja isuäratav, aga ma loodan, et sellised teised on lähemal, aga meridiaanile alla poole kilomeetri pole midagi sellist.

Täna ma käisin Torre del Gerro matkarajal, mis on

San Antonio neemel ja jõudsin Cova Talladasse ja see oli väga meelelahutav. See paik oli kõigepealt natuke sile ja oli üks 16. sajandi torniga, aga pärast seda asjad läksid seiklevamaks. Kui ma läksin mäest alla seal olid ketid kalju küljes, rajad olid veidi järsud ja kitsad. Ketid olid kalju küljes, sest kivid olid päris libedad ja ohtlikud ja imikud ei saa seda kasutada. 

Tapased

Pärast poole ma käisin restoranis nimega Helios nagu kosmoseaparaat Helios A ja B ja ma sõin erinevaid tapaseid, mis on kõik Hispaania vahepalad. Mina valisin endale Brüsseli kapsa ja singikuubiku segu, tomativiilud ja lehtsalati tükid fetajuustukuubikutega ja lihapallid. Teised valisid kartuliomletti, sardiine, kaheksajalasalatit rannakarpidega. munasalatit oliividega. Kõige rohkem maitses Brüsseli kapsas singikuubikutega, aga kõige imelikumalt ja vähem sardiinid. Sardiinid mulle maitsesid kohe natuke mulliveemaitseliseks ja siis tavaliseks kalamaitseks. Restoran oli ikkagi päris maitsva toiduga ja mulle on Hispaania väga hea paik, et olla ja kui teie tahate minna kuhugi järgmisel aastal, lihtsalt unista jõuluvanalt kuhu ja millal sa tahad minna või saada kaardi jõuluvanale ja see võib tõeks saada.

Teine osa tuleb veidi hiljem

Nägemineni Hispaaniast ;)!

Peatükk 88: Laupäeva pannkoogid

Plirts, plärts, käes on märts, mu õnnekuu! Märts on mu õnnekuu, sest mul on märtsis üks seiklus ja ma räägin seda teile 3 kuni 4 nädala pärast.

Laupäeva pannkoogid olid päris maitsvad. Ma sõin neid oma kodus hommikul oma perega ja need olid enamik minu tehtud. Ma räägin natukese aja pärast, mida ma tegin.

Pannkoogid olid tehtud 200g jahust, 60g suhkrust, 500ml piimast, 4 munast, näpuotsatäiest soolast ja 50g sulatatud võist ja ma lisasin nende peale maasikamoosi. Kõigepealt klopi suhkur ja munad kuni sa ei näe enam suhkrutükikesi, siis lisa jahu, piim, sool ja viimaseks sulanud võid. 

Siis prae igaüks paari minutiga ja me saime kokku üheksa pannkooki. Temperatuur oli soe, tekstuur oli pehme, värv osaliselt kullane ja maitse oli magus ja väga vähe hapukas. 

Mina tegin kaalumist, munakoksimist ja sulatasin võid mikrolaineahjus ja mu ema tegi kloppimist ja pannkoogipraadimist. 500ml on 0.0005 kuupmeetrit või 0.0000000000001 kuupkilomeetrit. Maa ruumala on 1084698300000 kuupkilomeetrit.

Nägemiseni, kohtume varsti! ;)