Peatükk 103: Suitsulihasupp ja kodukool

Mis looma jälg see on?

Tervist jälle. Ma vabandan, et ma pole postitanud natuke aega, aga see ei tähendanud, et mul oli koroonaviirus ehk COVID-19. Ma olen täiesti terve.

Kõigepealt ma räägin veidi sellest COVID-19st ehk Wuhan koroonaviirusest. Kui sa oleksid sellega nakatunud, siis sul tekiks palavik, köha ja veidi raske hingamine. Selle viiruse suurus on umbes 120 nanomeetrit või isegi väiksem, kui nähtav valgus. Täna, kui see postitus oli postitatud, on praegu umbes 191000 nakatunud ja 7500 on surnud, aga 81000 on tervenenud. 

Koolid on kinni praegu ja ka isegi minu oma. Minu ja mu vanemate idee oli minna enda maakoju Mulgimaal, sest siin on rahvastikutihedus väga madal ja vähe rahvast näiteks Viljandi maakonna rahvastikutihedus on 13.8 inimest ruutkilomeetri kohta. Siin ma saan käia rahulikult õues. Hommikul ma ärkan tavaliselt niisama, siis söön hommikusööki, alustan enda õppust Ekoolis kell 10:00 kuni 14:00, jätkan niisama enda päeva ja õhtul ja siis lähen magama. Ma käisin täna jalutamas ja nägin mõnesid metskitse ja palju erinevad loomajalajälgi ja kuulsin konnakotkaid ja sookurgi karjumas. 

Suitsuliha supp

Öösel ma käisin kord vaatamas oma isaga planeete enda 50 kordse pikksilmaga. Ma tahtsin näha Galileo kuusid Io, Europa, Ganymede ja Callistot väikseste täppidena Jupiteri juures. See oleks olnud mu teine kord näha Galileo kuusid, esimene kord oli Linnahallis sadama juures. Hea uudis on ka veel, et kõige lähim valgusreostus on päris kaugel siit ja tähti oli väga palju. Ma sihtisin enda pikksilma Jupiteri poole ja arvasin, et ma leian Galileo kuusid, aga see väga ei toiminud. Jupiter ei olnud nagu väike täpp, rohkem, et sa näed selle oranžikat värvi. Võibolla oli Jupiter liiga kaugel, sest see oli 834 miljoni kilomeetri kaugusel Maast ja Jupiter jõuab Maale lähima kaugusega 620 miljonit kilomeetrit 14. juulil 2020, aga võib olla ka erinevam asi. Aga mu pikksilm on ka nii võimas, et sa saad isegi näha mõnede Kuu kraatrite varjuääri. Ma arvasin, et näha Galileo kuud selles pikksilmas oli võimalik   näha, sest kui sa guugeldad piltides näiteks: Jupiter and Moon siis sa näed, et Galileo süsteem taevas on umbes kolmandik kuu suurust, aga tegelikult on Jupiteri süsteem nii hiiglaslik, et kaugeim Jupiteri kuu S/2003 J 2 (See kuu on peaaegu võimatu, et näha tavalise teleskoobiga ja suurus on 2 kilomeetrit) on Jupiterist 28570000 kilomeetrit kaugel või 74 korda kaugemal, kui meie Kuu Maast. Ma natuke unistan, et näha kõige esimest korda enda silmaga Saturni kuud Titaani ja võibolla Neptuuni uduse sinise täpina võibolla ühes observatooriumis. Näiteks teha vaatlust Olustvere observatooriumis.

Või paari dekaadi pärasi isegi Pluuto kuud Charonit mis on 6 miljardi kilomeetri kaugusel Maast. 

Pudrupannkoogid

Nüüd ma räägin toidust. Maal on toidud päris erinevad, kui linna omad, kuna me teeme enda toitu puupliidil ja mulle meeldib see söök. Täna ma sõin suitsulihasuppi ja pannkooke. Suitsulihasupis oli koostisosad: suitsutatud searibid, porganid, kartulid, värske kapsas, till ja petersell.

Nüüd ma räägin magustoidust. Sel hommikul ma sõin enda vanematega putru ja kui meil oli üks ports veel mu ema ei tahtnud seda raisata ja tegi nendest pannkooki. Mu ema lisas natukene mune, jahu ja suhkrut. Ja las ma ütlen, need oli väga VÄGA isuäratavad. See maitses nagu prantsuse röstsai ilma tuhksuhkruta ja selle peal oli pohlamoos.

Mulle väga meeldib praegu olla maal ja ma loodan, et Eesti saab nakkusest jagu võibolla paari kuuga. Ma soovin sulle head tervist!