Peatükk 110: Veiseliha ja juurviljaga wok ja kohupiimataskud.

Tervist jälle ja head detsembrit!

Ma jälle vabandan, et pole tihti postitanud, sest me ei saa käia restoranides, aga saame tellida toitu koju ja ideed vaikselt kaovad, aga ma arvan, et see ei ole veel lõpp. Ja võibolla mingi hetk 2021. aasta alguses võib COVID-19 kahaneda. Igatahes, alustan selgitamist.

Eile mu ema tegi wokki ja ma aitasin tal juurvilju koorida ja lõigata. Ma koorisin ära 2 porgandit ja lõikasin lillkapsa väiksemateks juppideks. Mu ema viilutas punast paprikat ja ka ingverit, küüslauku, sibulat ja tomatit ja pani kõik need köögiviljad kaussi koos lihaga pliidi peale, kuni see oli valmis. Serveeriti ka selle peale sojakastet ja seesamiõli koos seesami seemnetega.

See toit oli üpris hea. Woki juurviljad olid mahedalt pehmed ja mahlase tekstuuriga ning liha samuti oli pehme ja mahlane. Ainus asi mis mulle ei maitsenud oli ingver, aga ma talusin seda väikest kibedust. Lillkapsas, paprika ja veiseliha koos maitsesid pisut hapuka ja soolase vahel ja andsid pisut dopamiini (enam vähem lohutusmolekul) minu neuronisüsteemi. Ma hindaksin seda toitu 87,5% kuni 100% vahel (ilma ingverita), aga ikkagi väga hea ja üpris tervislik.

Nüüd kohupiimataskud. Kõigepealt on vaja keedutaignat. Selleks on vaja keeta vett (mis on umbes 100 kraadi Celsius või 373,15 Kelvinit) ja lisada pisut rasva ja jahu. Sega jahu hästi ära keevas vees. Siis pane pärast keetmist see jahusegu mikserisse ja lisa paar muna ka ja pane ahju umbes 200 kraadi Celsius või 473,15 Kelvini peale ja oota kuni taigen on paisunud piisavalt. Kui sa tahad täita siis pane kas 200 grammi või 400 grammi vahukoort ja pisut kohupiima kreemi mikserisse ja sega ära, kuni on valmis. Siis, kui tühjad küpsed taskud on valmis, pane segatud kohupiim näiteks tordipritsi ja täida taskud ära. Võid lisada ka tuhksuhkrut peale ja sul on nüüd valmis kohupiimataskud! Ja mul on veel üks väike nipp. Meil oli piisavalt taignakukleid, aga kohupiimakreemi oli pisut vähe ja meil jäi tühjasid taskuid alles. Sa võid nendesse lisada ka teisi asju näiteks kas sorbetti, karamelli/vanillijäätist, suppi (nali) jne (ära pane puhast muskaatpähklipuru, sest paar teelusikatäit muskaatpähklit võib tekitada südamerabandust).

Kohupiimataskutel oli väljaspoolt krõbedase ja kuiva tekstuuriga ja seest kreemise ja niiske tekstuuriga. See maitses pisut magusalt väljastpoolt ja seestpoolt vaniljeselt ja väga magusalt. Ma ütleksin, et mulle meeldis see umbes 98% kuni 100%.

Mul on veel üks asi, et öelda. Järgmisel esmaspäeval (või 21. detsembril 2020) on Jupiter ja Saturn nii lähedal üksteisele, et kui sul oleks üks tavaline teleskoop mugava suurendusega, siis oleks võimalik näha Jupiteri kuusid ja Saturni rõngaid samas pildis. Seda on võimalik näha umbes 1 tund pärast päikseloojangut lääne pool. Kui sa näed madala horisondi peal ühte eredat täppi, mis asub kuust paremal pool, siis see võib olla Jupiter ja Saturn. Ainus probleem on see, et Tallinnas võib olla suur tõenäosus, et on pilvine ilm sel päeval. Muidugi see ei ole liiga suur mure, sest isegi minu pikksilmaga võib näha mõlemaid objekte samas pildis kas paar päeva varem või hiljem ja isegi, kui need ilmad on pilvised (tänu Atlandi Ookeani hoovusesele), siis see ei ole liiga suur mure ikka.

Ma soovin teile häid jõule head vanaaasta lõppu ja 2021 algust.

Nägemiseni!

Peatükk 109: Nugised, kurb asi ja kudumine

Tervist kallid lugejad!

Ma vabandan, et ma pole kirjutanud pikka aega postitust, sest mul oli kool, korvpallitrenn ja kodutöö, aga nüüd mu on koolivaheaeg nädalaks ja ma tundsin ka pisut muret enda blogi pärast.

Täna oli mul söögiks kartulipuder seentenagitsate ja kananagitsatega (tehniliselt seened ei ole taimed, aga on terve uus organismiriik, inglise keeles see on (Fungi)).

Kõigepealt kartulipuder. Kõigepealt ma pesin ja koorisin umbes paar tosinat kartulit ise ja mu ema tükeldas need kooritud kartulid, keetis, et kartulid väga pehmeks teha, segas koos tulise piima ja võiga kokku ja kloppis, et teha tekstuuri siidiseks (et ei oleks tükke). Tegelikult oli kartulipuder tehtud teise söögi jaoks eile, mis oli koos taimetoidu kastmega, aga jäi alles tänaseks. Kartulipuder oli siidise ja pehme tekstuuriga, maitses mahedalt, oli sooja temperatuuriga. Päris tore lühidalt.

Nüüd nugised. (Ma nimetan neid nugisteks, sest ma ammu ütlesin nagitsate kohta niimodi). Seenenugised olid aedšampinjoni seentega (Agaricus bisporus on nende teaduslik nimi ladina keeles). Kõigepealt sa viilutad seene suurteks tükkideks (umbes 3 kuni 5 sentimeetrit pikk või lai). Siis võtad kausi ja segad saiajahu sisse vürtse ja soola pisut (pane umbes kolm supilusikat jahu ühte kaussi keskmiselt ja kui on liiga vähe, pane veel üks supilusikas juurde). Siis klopi ära muna teises kausis. Kolmandasse kaussi pane riivsaia, selle sisse võid ka panna maitseaineid. Siis kasta seenetükid  järjest saiajahu, munakollase ja riivsaia sisse, kaetud seenetükid pane panni peale õliga paariks minutiks ja serveeri! 

Kananugistega on ka sama lugu, aga lihtsalt seente asemel on kanatükid. Seenenagitsad olid krõbeda tekstuuriga väljastpoolt ja pehme, mahlase tekstuuriga seestpoolt, mis maitses soolaselt ja oli sooja temperatuuriga. Kananagitsad olid ka krõbeda ja pisut kõvema tekstuuriga, maitsesid soolaselt ja pipraselt (sest saiajahusse lisati ka pipart pisut) ja oli sooja ja leige vahel. 

Kokkamine tegi laua sodiseks, aga see oli seda väärt.

Mul on üks väike kurb asi, millest rääkida. See on meie tibust Augustist. Kui me viisime meie kanad, kukeja tibu teise talusse talvekoju 30. augustil sel aastal, siis 8. septembri õhtul August kadus. Ma saan aru, et see on nukker, aga see võis olla tema rumal mõte minna metsa ja võibolla ka kahju, et ta oli kuu vanune (mitte 4,53 miljard aastat võrreldes meie Kuuga), me isegi ei teadnud, mis ta sugu on. Milvi on ikka talvekodus ja tunneb ka pisut nukrust, aga Milvi ei olnud tema bioloogiline ema. Milvi kõigest haudus teda, aga ka hoolis temast. August oli meile kallis ja VÕIBOLLA ta on nüüd rebase sees seedinud, aga vähemalt tema algus oli väga sõbralik ja vaba, sest enamik tibudest on puuris või isegi meessoost tibud surevad tehastes minuteid pärast nende sündi, sest meie sööme kanu. Ma tean, et siin on kananagitsad, aga ma ainult söön neid, et mitte raisata liha. Ma proovin vaikselt minna herbivoori faasi, nagu mu isa ja vend on praegu taimetoitlased (nad muutusid taimetoitlasteks enne, kui August kadus).

See ongi normaalne taludes, kui mingi loom läheb kaduma, ja talvekodu oli mu ema sõbra oma kellel on ka kanad ja isegi pardid. Ma meenutan Augustit lahkesti. 

Tegelikult on mul ka üks uus hobi mida ma teen. Kudumine.

Ma olen tegelikult kudunud juba paar kuud ja ikka jätkan ka täna. Ma õppisin umbes paarkümmend minutit enda emalt, kuidas kududa ja oskan päris hästi nüüd. Ma luban, et ma ei valeta. Esimene kudumistöö, mis ma tegin oli üks kilpkonnatekk mida ma tegin Matildale (tema liigi nimi on (Agrionemys horsfieldii). See kestis umbes nädala, et teha ja on 17,7 sentimeetrit pikk, 12,2 sentimeetrit lai ja umbes 0,4 sentimeetrit paks. See koosneb kuuest värvist, kollakas-roheline, tume kuuse-roheline, tugev punakas-roosa, hele lillakas-roosa, oranžikas-beež ja meekollane. Nüüd ma teen ühte teist tööd. See on üks sall, mida ma teen iseendale, aga pole veel valmis (hetkel on see 38 sentimeetrit pikk, umbes 23,5 sentimeetrit lai ja umbes 0,3 sentimeetrit paks). See sall algab akvamariinse tsüaaniga, siis on veel tsüaan, türkiis, taevasinine, sinine, lühike riba lillat, punakas-oranž, lühike riba oranžikat-roosat, lavendlililla, talvine sinakas-lilla taevas ja praegu olen sinise juures.

Ma arvan, et see on kõik mida oskan selgitada, soovin head tervist teile.

Nägemiseni!

Peatükk 108: Kodutehtud ramen

Tervist blogilugejad! 

Kodutehtud ramen

Täna mul on kaks huvitavat lugu, millest ma räägin. 

Kõigepealt ramen.

Ramen on üks Jaapani nuudlisupi söök, mida ma olen söönud ainut paar korda enda elus. Tänane ramen oli kodutehtud ja mu ema tegi selle. Koostiained selle eine sees olid: munanuudlid, meie keedetud kanamunad, Aasia puljong, ingver, porgandiviilud, seller, seened, roheline sibul, tšilli ja kuivad vetikad. 

Kõigepealt mu ema pani teekannuga vett keema ja pani kaussi nuudlid. Siis ta valas selle keedetud vee nuudlitele peale, keetis ka munad ja praadis kanaliha. Pärast seda ta soojendas Aasia puljongit ja lisas rohelist sibulat, tšillit, porgandid, sellerit ja idu. Ja viimaks ta kooris meie kanamunad, pani nuudlitega puljongisse ja mina lisasin enda portsule kuivatatud vetikat. 

See oli mahlane, soolane, soe ja mulle maitses 90-100%. Ainus, mis mulle ei maitsenud, oli seller. 

Nüüd teine osa.

Kui sa oled lugenud mu blogi hiljuti, siis sa tead, et mul on seitse kana ja kukk ja kilpkonn. Aga mul on midagi uut. Üks meie kanadest, Milvi, hakkas hauduma. Nii et me võtsime kümme muna ühelt kanapidajalt naabrilt ja panime need tema alla. Siis meil koorus üks muna ja ta toksis ja hüüdis. Varsti ta koorus rohkem ja siis muna avanes. Selle sees oli tumehall tibu, aga teised munad olid tühjad. Peale tema sündi me ehitasime Milvile ja tibule ühe hoiu-looduspuuri. Me ei tea veel tibu sugu, aga me planeerime talle ametliku nimevõistluse. 

Ma soovin teile head ja turvalist augustit ja head aega! 

Peatükk 107: Jaanilaupäev

Tervist kõik! Ma soovin teile head Jaanipäeva ja vabandan, et ma pole teinud üle pooleteist kuu blogipostitust. Aga nüüd tuli spetsialist rääkima sellest Jaanilaupäevast.

Kui me hommikul ärkasime üles, mu ema ja ta sõber läksid poodi Viljandisse ja tõid tooteid. Pärastlõuna ja õhtu vahel me panime enda toidud laua peale. Meie pidu söögiks olid juurviljavardad, kanaliha, vegan vorstid (mu isa ja mu vend on taimetoitlased), krõpsud, lihapirukad, moonisaiad, kreemisaiad ja joogiks oli paar veinipudelit ja alkoholi-vaba õlu mida ma joon. Meid oli päris palju - minu vend, isa, ema, mina, (mu kesk-aasia kilpkonn, mu setise kana ja mu kukk) ja kaks sõpra.

Kõigepeal juurviljavardad. Ma ei oska sellest õelda palju, aga kõigepealt mu ema ja ta sõber viilutasid juurviljad, panid juurviljad pulkade otsa ja need pandi grilli peale. Juurviljadel oli pehme tekstuur suvikõrvitsate ja tomatite tõttu, kebab maitses magusasti ja krõbeliselt ananasside ja kartulite tõttu ja see oli minu jaoks päris maitsev

Grillkana maitses pealt krõbedaselt ja seest natuke mahlaselt.

Vegan vorstid nägid pealt nagu tavalised vorstid (ma teadsin, et need on vegan) ja, kui ma proovisin see maitses natuke nagu üks India toidu kõrval olnud kastet, mille koostist ma ei mäleta.

Lihapirukad olid ostetud Abja-Paluoja Popsi köögi poest ja olid tegelikult suitsupirukad mis olid kohevad. Täidist oli piisavalt, aga õhku oli palju piruka sees ja see maitses pekiselt. Moonisai oli veidi karamelline ja paksult täis mooniseemneid. Ma hoolin peamiselt selle karamellimaitsest. Kreemisai oli väga vanilje kreemi maitsega ja kreemisai oli mu lemmik.
Krõpsud olid tavalised ja toodud poest.

Ma joon tihti suvel alkoholivaba õlu, mis on peamiselt vahune vaarikamahl.

Pärast veidi maitsvat söömist me kogunesime lõkke juurde ja süütasime selle. Mu ema ja ta sõbrad kasutasid ühte pilli mida kutsutakse karmoškaks ja laulsid paar Mulgi ja Eesti laulu. Mina mängisin oma isaga lihtsat jalgpalli. Meil oli pikk ja huvitav õhtu.

Aga nüüd tuleb mu lemmik asi sellest peatükist. Astronoomia.

HOIATUS! See ka võib olla veidi pikk, aga kui sa oled nii väsinud, sa ei pea lugema tervet asja. Ma soovin sulle head lugemist!

Pool tundi pärast 23. juuni lõppu ma proovisin vaadata Jupiteri ja Saturni jälle oma pikksilmaga. Kui sa oled lugenud mu 103. peatükki, siis ma ütlesin, et ma ei näinud Galileo kuusid, aga see õhtu muutis kõike. Kõigepealt ma vaatasin Saturni mis oli Jupiteri lähedal ja kui ma vaatasin Saturni ja keerasin enda fokuseerija......           

Ma nängingi Saturni rõngaid! Kui ma seda nägin, siis esimesed paar sekundit mu süda tuksus umbes minu arvates 160 BPM. See oli hiiglaslik elevus ja mu isa oli ka imestunud ja kõik mu külalised tulid kohale. Saturn nägi välja ovaalne ja oli Maast 1,36 miljardi kilomeetri kaugusel. Saturni rõngad võisid tekkida, kui üks kuu lagunes ära ja need rõngad lagunevad ära umbes 300 miljoni aasta pärast.

Siis ma vaatasin Jupiteri ja see ka läks väga hästi. Kui ma sihtisin enda pikksilma Jupiteri poole, ma nägin nelja täppi selle ümber, mis on Galileo kuud. Tegelikult need Galileo kuud ei ole suvalised hallid kivid, aga on detailsed. Neid nimetati Galileo kuudeks nende avastaja järgi Galileo Galilei (Jupiter oli sel päeval Maast 630 miljoni kilomeetri kaugusel).

Galileo Galilei sündis 15. veebruaril 1564 ja avastas Ganymede ja Callisto 7. jaanuaril 1610 ja avastas Io ja Europa 8. jaanuaril 1610 (Galileo Galilei isegi avastas ka Saturni rõngaid).  Kurb fakt: kiriku inimestele ei meeldinud see ja arvasid usklikult, et Maa on keskpunkt meie terves Universumis (tehniliselt oleme nähtavas universumis) ja, et meie Kuu, Päike ja teised taustatähed tiirlevad selle ümber. Galileo Galilei oli eluajaks vangistatud aastal 1633 ja suri 8. jaanuaril 1642 (kokkusattumuslikult 32 aastat pärast Galileo kuude avastusest) (pagana kiriku inimesed).

Io on kõige lähim peamine Jupiteri kuu (seda enne on Metis, Adrastea, Amalthea ja Thebe, aga need on väga väiksed). Io läbimõõt on 3640 km mis on ainult veidi suurem, kui meie kuu ja Io on tegelikult geoloogiliselt aktiivne. Io peal on tegelikult olemas vulkaanid mida Voyager 1 kosmoseaparaat avastas ja selle pinnas on peamiselt kollane ja natuke oranži ja must. Io peal tekivad vulkaanid, sest Jupiter soojendab Iot väga suure gravitatsiooni ja energiaga.

Europa läbimõõt on 3150km mis on 90% meie Kuu suurusest ja Europa on väga huvitav paljudele eluvormide otsijatele. Europal on paks kiht jääd mis on umbes 20 km paksune ja selle all on umbes 100 km sügavune ookean. Mõned astronoomid arvavad, et Europal võib tekkida natuke elu selles sügavas ookeanis (praegu pole avastatud elu Europa peal), aga üks misioon mida NASA planeerib on Europa Clipper ja ESA (Euroopa kosmoseagentuur) planeerib "JUpiter ICy moons Explorer" või J.U.I.C.E . Europa Clipper jõuab Jupiteri süsteemi umbes aastal 2024.

Ganymede on kõige suurem kuu meie Päiksesüsteemis, umbes 5260km suurune ja on tegelikult suurem, kui Merkuur (Titaan mis on Saturni kuu on ka suurem, kui Merkuur). Sellel on ka natukene jääd ja väga väike magnetosfäär

Callisto läbimõõt on 4820km või 99% Merkuuri suurune ja sellel on palju kraatreid, tumepruun pinnas ja ka natukene jääd.

Minu 91. peatükkis ma ütlesin, et Saturni ümber on 63 kuud, aga nüüd 24. juunil 2020 on 82 kuud avastatud ümber Saturni.

Ma soovin teile head Jaanipäeva ja jätkuvat suve! Nägemiseni!

Peatükk 106: Kanamuna

Tervist! Enne, kui me alustame blogi, mul on üks värskendusuudis.

Me saime 4. mail endale kuke, kellele me panime nimeks Mauno, ta on sündinud eelmisel suvel ja ta on kirjupruun.

Ja täna mul on veel üks uudis! 8. mail kuskil päeva ajal oli Eevi munenud ühe väikse 5 sentimeetrise muna. Me plaanisime ühte väikest aupidu selle muna puhul, kus ma söön selle õhtul ära. Kui me avasime selle muna, siis tekkis üks üllatus veel (see pole tibu)...  See oli kahe kollasega muna, mis on haruldane! Ma ei ole kindel, aga öeldakse, et on 1/10 000 võimalus või natuke vähem, et munal on kaks kollast. Nüüd meie kana Eevi kahe kollasega muna on tema jaoks küll hea elusaavutus.

Nüüd ma jätkan. Pärast praadimist, me mõtlesime teha sellest munast võileiva, nii et me panime majoneesi, lehtsalatit, tomatit, avokaadot, soola, pipart ja praetud kahe kollasega muna. Temperatuur oli soe, tekstuur oli pehme ja see maitses 96.5 kuni 100%.

Pärast poole meil oli isegi üks tort, aga ma ei ole kindel mis selle sees oli, aga see maitses natuke nagu šokolaad, maasikamoos ja juustukook ja see maitses mulle 96.475 kuni 100%. See oli poest ostetud tort ja see kukkus natuke enne kojujõudmist, aga see maitset ei muuda.

See on kõik mida ma oskan rääkida ja ma soovin sulle head tervist ja nägemiseni!

Peatükk 105: Minu isetehtud praad

Tervist teile kõigile!

Täna ma teen ühte kokatööd ja ma ütlen teile retsepti ja mida teha. See retsept oli mõeldud mul tööõpetuses koolitööna kodus. Ma olen ikkagi veel maal COVID-19 tõttu (ehk SARS mis on inglise keeles "Severe Acute Respiratory Syndrome", ehk see sündroom võib põhjustada kopsupõletikku), aga õnneks on meile maakodus kõige lähim inimene kilomeetri kaugusel.





Igatahes ma jätkan nüüd enda retseptiga. Täna ma tegin ühte praadi mille nimi on pannikartulid. Ma võtsin retsepti Anna-Liisa kokaraamatust.

Koostisosad on: 4 keedetud kartulit, 100 grammi lastevorsti või vorsti (ma kasutasin suitsetatud peekonit), 1 sibul, õli, 100 grammi riivitud juustu (ma kasutasin tavalist juustu kuna meil polnud riivjuustu ega riivi), 2 muna, 1 tomat ja sool. Ports sobib kas kahele või kolmele.

Siin on töökaik:

1. Lõika kartulid viiludeks ja sinki või vorsti ja sibulad tükikesteks (kui sa oled veidi aeglane, sa võid ka lõigata selleks ajaks tomatid kuubikuteks, kui sul ka pole riivjuustu siis sa võid tavalist juustu lõigata ka ja sa võid ka kloppida mune sellel ajal).

2. Pane veidi õli pannile ja oota kuni pann on piisavalt tuline.

Siis pärast pane kartulid pannile ja sega praadides, et see ei kleepu pannile, mõne minuti pärast võid lisada sibula ja singi või vorstiviilud. Prae veel 5 minutit segades kolmanda juhiseni.




3. Lisa riivitud juust või tavaline juust, tomativiilud, munasegu ja veidi soola ühte kaussi ja vala pannile. Sega natuke ja oota veel paar minutit kuni muna hüübib. Sa võid ka lisada veel mõned koostisosi, näiteks mina panin pärast veidi oreganot ehk pune ja sibulapealseid, aga need olid meie aknalaua peal kasvanud sibulad. Pane praad enda taldrikule ja bon appetit umbes 3-10 minutit.

Siin on minu tulemused. Minu eine oli päris võrdne kokaraamatu pildis ja see tundus päris maitsev. Tekstuur oli pehme, temperatuur oli soe ja see maitses krõbedalt ja soolaselt, meeldimus oli 97,72% kuni 100%.

Ma soovin teile kõigile head tervist, lihavõttepüha ja nägemiseni!

Peatükk 104: Tort ja kanad (mitte kanasöök)

Tervist!

Ma olen ikka maal COVID-19 tõttu, aga ma ikka pole sellesse nakatunud. Täna, kui see postitus postitati, on nakatunud maailmas 1225000 inimest, 66500 inimest on surnud, aga 258000 inimest on tervenenud. Eestis on nakatunud 1100 inimest, umbes 15 on surnud ja umbes 60 on tervenenud. Ma loodan, et nakkus saab läbi varsti. Aga nüüd ma tean, miks jõuluvana ei andnud mulle Hispaania puhkust 2020 aastaks ja ma kirjutan enda blogi tihti tahvelarvutis, mis mulle puhkuse asemel kingiti ja ma saan vaadata Ekooli. Varem ma ei saanud aru, aga nüüd olen tänulik, sest Hispaanias on täna 130000 nakatunud.

Nüüd ma tahan alustada enda toitudega. Eile mu ema tegi ühe tordi, mille koostisosad oli tordipõhjad, vahukoor, kohupiim, kirsid ja banaaniviilud. Kõigepealt mu ema pani esimese tordipõhja, siis segas vahukoort ja kohupiima kokku mitte elektrilise mikseriga, aga väntamismiksriga. Siis ta pani kirsse ja banaaniviile vahele, siis veel teise tordipõhja ja kreemi ja kolmanda tordipõhja ja kreemi kirssidega. Selle tekstuur oli pehme, temperatuur oli jahe ja see maitses 96.3% kuni 100%. Me tegime seda enda kanade sünnipäevaks, sest nad tulevad homme. Nüüd ma räägin kanadest, mis pole toit.

Täna mina ja mu vanemad läksime Õisu küla bussipeatuse juurde, et võtta endale kanad. Me võtsime seitse kana, kes olid kõik naissoost. Me isegi panime neile nimed: Imbi on valgete ja veidi mustade sulgedega, Õie ja Taimi on helepruunide ja valgete sulgedega linnud, Eevi ja Virve on pruunide ja mustade sulgedega linnud ja Silvi ja Milvi on tumehallide ja veidi valgete sulgedega linnud (kurjad kaksikud, kes tahavad Imbit peksta). Nad on praegu noored, kolm ja pool kuud vanad ja hakkavad munema mai kuus. Praegu nad ei osaka hästi ronida, sest nad elasid siiamaani puurides, aga nüüd nad elavad veidi paremas elus. Meie ei kavatse need puuri panna ja me kaunistasime nende kodu seest. Mu kanad toituvad teradest, naadist, teokarpidest ja vihmaussidest. Neile ei tohi anda apelsinikoori, tsitrusvilju ja avokaadot. Maailmas on kokku peaaegu 24 miljardit kana. Nüüd mul on kaheksa looma (üks nendest on kesk-aasia kilpkonn Matilda).

Ma soovin sulle head tervist ja nägemiseni!

Peatükk 103: Suitsulihasupp ja kodukool

Mis looma jälg see on?

Tervist jälle. Ma vabandan, et ma pole postitanud natuke aega, aga see ei tähendanud, et mul oli koroonaviirus ehk COVID-19. Ma olen täiesti terve.

Kõigepealt ma räägin veidi sellest COVID-19st ehk Wuhan koroonaviirusest. Kui sa oleksid sellega nakatunud, siis sul tekiks palavik, köha ja veidi raske hingamine. Selle viiruse suurus on umbes 120 nanomeetrit või isegi väiksem, kui nähtav valgus. Täna, kui see postitus oli postitatud, on praegu umbes 191000 nakatunud ja 7500 on surnud, aga 81000 on tervenenud. 

Koolid on kinni praegu ja ka isegi minu oma. Minu ja mu vanemate idee oli minna enda maakoju Mulgimaal, sest siin on rahvastikutihedus väga madal ja vähe rahvast näiteks Viljandi maakonna rahvastikutihedus on 13.8 inimest ruutkilomeetri kohta. Siin ma saan käia rahulikult õues. Hommikul ma ärkan tavaliselt niisama, siis söön hommikusööki, alustan enda õppust Ekoolis kell 10:00 kuni 14:00, jätkan niisama enda päeva ja õhtul ja siis lähen magama. Ma käisin täna jalutamas ja nägin mõnesid metskitse ja palju erinevad loomajalajälgi ja kuulsin konnakotkaid ja sookurgi karjumas. 

Suitsuliha supp

Öösel ma käisin kord vaatamas oma isaga planeete enda 50 kordse pikksilmaga. Ma tahtsin näha Galileo kuusid Io, Europa, Ganymede ja Callistot väikseste täppidena Jupiteri juures. See oleks olnud mu teine kord näha Galileo kuusid, esimene kord oli Linnahallis sadama juures. Hea uudis on ka veel, et kõige lähim valgusreostus on päris kaugel siit ja tähti oli väga palju. Ma sihtisin enda pikksilma Jupiteri poole ja arvasin, et ma leian Galileo kuusid, aga see väga ei toiminud. Jupiter ei olnud nagu väike täpp, rohkem, et sa näed selle oranžikat värvi. Võibolla oli Jupiter liiga kaugel, sest see oli 834 miljoni kilomeetri kaugusel Maast ja Jupiter jõuab Maale lähima kaugusega 620 miljonit kilomeetrit 14. juulil 2020, aga võib olla ka erinevam asi. Aga mu pikksilm on ka nii võimas, et sa saad isegi näha mõnede Kuu kraatrite varjuääri. Ma arvasin, et näha Galileo kuud selles pikksilmas oli võimalik   näha, sest kui sa guugeldad piltides näiteks: Jupiter and Moon siis sa näed, et Galileo süsteem taevas on umbes kolmandik kuu suurust, aga tegelikult on Jupiteri süsteem nii hiiglaslik, et kaugeim Jupiteri kuu S/2003 J 2 (See kuu on peaaegu võimatu, et näha tavalise teleskoobiga ja suurus on 2 kilomeetrit) on Jupiterist 28570000 kilomeetrit kaugel või 74 korda kaugemal, kui meie Kuu Maast. Ma natuke unistan, et näha kõige esimest korda enda silmaga Saturni kuud Titaani ja võibolla Neptuuni uduse sinise täpina võibolla ühes observatooriumis. Näiteks teha vaatlust Olustvere observatooriumis.

Või paari dekaadi pärasi isegi Pluuto kuud Charonit mis on 6 miljardi kilomeetri kaugusel Maast. 

Pudrupannkoogid

Nüüd ma räägin toidust. Maal on toidud päris erinevad, kui linna omad, kuna me teeme enda toitu puupliidil ja mulle meeldib see söök. Täna ma sõin suitsulihasuppi ja pannkooke. Suitsulihasupis oli koostisosad: suitsutatud searibid, porganid, kartulid, värske kapsas, till ja petersell.

Nüüd ma räägin magustoidust. Sel hommikul ma sõin enda vanematega putru ja kui meil oli üks ports veel mu ema ei tahtnud seda raisata ja tegi nendest pannkooki. Mu ema lisas natukene mune, jahu ja suhkrut. Ja las ma ütlen, need oli väga VÄGA isuäratavad. See maitses nagu prantsuse röstsai ilma tuhksuhkruta ja selle peal oli pohlamoos.

Mulle väga meeldib praegu olla maal ja ma loodan, et Eesti saab nakkusest jagu võibolla paari kuuga. Ma soovin sulle head tervist! 

Peatükk 102: Sõbrapäev ja astronoomia

Head sõbrapäeva teile!

Täna ma räägin veidi enda söögist.

Pärast kooli, kui ma tulin koju, mul oli tuju süüa tortillasid. Mina ja mu ema tegime seda sööki täna koos. Tortilla koostisosad olid: tortilla, avokaadod, tomatid, sibulad, sidrunimahl, takomaitseaine, hautatud loomaliha, paprika, sool, pipar, spinat ja hapukoor. Ma annan sulle retsepti:

Kõigepealt guacamole. Guacamole tähendab avokaadosalatit või kastet.

Kõigepealt sa pead lõikama kolm suurt avokaadot pooleks (või 6 miniavokaadot) ja urgitse lusikaga avokaadosisu kaussi, aga võta kivi välja. Siis purusta avokaadosisu kahvliga. Pane pool hakitud sibulat ja natuke hakitud tomatit. Siis lisa soola, pipart ja sidrunimahla. Muidu tavaliselt pannakse ka koriandrit ja tšillipipart, aga mulle väga ei meeldi koriander, sest see maitseb nagu wasabi ja tšillipipral üle 20,000 Scoville vürtsikuse skaalal on mulle ebamugav (ehk liiga vürtsikas).

Lihatükid olid praetud panni peal ja siis hautatud natukese vee ja takomaitseainega. Sellele lisati ka paprikat ja sibulaid. Siis võid panna kõrvale riivjuustu (meil oli viilutatud juust), minitomateid, spinatit, Tex-mex kastet ja hapukoort (et teha vürtsi lahjemaks). Ja see on mu retsept.

Tekstuur oli pehme, temperatuur oli soe ja see maitses mulle 95-100%.

Ma mõtlesin rääkida võibolla enda lemmikasjast, astronoomiast.

Ma tahan rääkida millestki,  mis mind astronoomias kõige rohkem huvitab. Need on kosmoseaparaadid Pioneer 10 ja Pioneer 11. Pioneer 10 ja Pioneer 11 on välispäiksesüsteemi kosmoseaparaadid, millega uuriti Jupiteri ja Saturni.

HOIATUS! See võib olla veidi pikk, aga ikkagi väike hoiatus, kui väsid ära, siis sa ei pea lugema tervet peatükki.

Kõigepealt Pioneer 10. 

Pioneer 10 saadeti kosmosesse 2. märtsil 1972. Selle kosmoseaparaadi ehitas NASA ja see maksis 150,000,000 USD ehk dollarit. Selle antenni läbimõõt on 2,74 meetrit, mis on umbes sama suur, kui tavaline magamistuba ja mass on 258 kilogrammi. Pioneer 10 peamine sihtmärk oli Jupiter. See oli esimene kosmoseaparaat, mis möödus Jupiterist ja tegi sellest lähedalt pilte. See mõõtis Jupiteri magnetvälja, sest Jupiteril on palju suurem magnetväli, kui Maal ja see kosmoseaparaat tegi väga uduseid pilte Jupiteri kuudest, aga Voyager 1 ja 2 tegid detailsemaid pilte. Siis see liikus kaugele avakosmosesse ja selle missioon kestis 30 aastat 10 kuud ja 22 päeva. Pioneer 10 kiirus avakosmoses on 12.04 kilomeetrit sekundis, mis on tegelikult ülikiire. See kosmoseaparaat liikus edasi, kuni see kaotas kontakti Maaga 23. jaanuaril 2003, sest selle plutooniumigeneraatori aku sai tühjaks ja signaal oli liiga nõrk. Pioneer 10 kaotas kontakti Maaga 12 miljardi kilomeetri kaugusel, mis on tegelikult veidi üle 2,5 korda kaugemal, kui Neptuun. Nüüd see liigub Aldebaraani poole (see on täht) ja jõuab lähimani punkti sellele tähele umbes 2 miljoni aasta pärast. Praegu on Pioneer 10 minu arvutades veebruaris 2020 umbes 18,2 miljardi kilomeetri kaugusele, mis on umbes 4 korda kaugemal päiksest, kui Neptuun, aga keegi praegu ei tea kus see kosmoseaparaat praegu on täpselt.

Siin on perspektiiv 1 : 100 miljoni päiksesüsteemi skaalal, mida ma kasutasin 91. peatükis. Kui see arvutus panna minu päiksesüsteemi skaalasse, siis see kosmoseaparaat asuks 182 kilomeetri kaugusel päiksest, ehk see asuks Tartu lähedal või Soome linna Hämeelinna juures ja aparaadi antenni läbimõõt oleks 27 nanomeetrit, ehk  A-hepatiidi viiruse suurune.

Nüüd Pioneer 11. 

Pioneer 11 on sama suur, kui Pioneer 10, sama kujuga ja NASA ehitas selle, aga see saadeti kosmosesse 6. aprillil 1973 ja selle peamine sihtmärk oli Jupiter ja Saturn. Pioneer 11 oli kõige esimene kosmoseaparaat, mis möödus Saturnist. Pioneer 11 avastas veel kaks Saturni rõngast, aga Voyager 1 ja 2 leidsid palju rohkem rõngaid Saturnil aasta hiljem. Ja siis Pioneer 11 ka liikus, kuni see kaotas kontakti Maaga 30. septembril 1995 ja nüüd liigub pika tee Kilbi tähtkujusse. Pioneer 11 on veebruaril 2020 minu arvutuste järgi umbes 15,35 miljardi kilomeetri kaugusel ja kui sa paned selle jälle 1:100 miljoni skaalale, siis on see aparaat 153 kilomeetri kaugusel, ehk Mõisaküla juures või Jõhvi juures.

Sa võid lugeda veidi rohkem Vikipeediast, kui sa oled uudishimulik, aga kui sa oled väsinud, siis sa ei pea praegu. Siin on ainult üks viimane info.

Mõlematel Pioneer 10 ja 11 kosmoseaparaadil on olemas üks sõnum mida öeldakse inglise keeles "Pioneer Plaque" mis on üks väike sõnum millel on pulsarikaart, vesiniku lainestruktuur, mees ja naine võrreldes Pioneeri kosmoseaparaadiga, meie päiksesüsteemi planeedid ja binaarkoodiga numbrid. Aga sellel ei ole üldsegi kuldset plaati nagu Voyager 1 ja 2 peal, aga tehnoloogia oli ka väiksem sel ajal näiteks mõlemad Pioneeri kosmoseaparaadid olid disainitud paberi peal, kuna arvuti abiga tehtud tehnoloogiat polnud olemas sel ajal.

On olemas ka veel kolm välispäiksesüsteemi kosmoseaparaati. Need on: Voyager 1, Voyager 2 ja New Horizons.

Mõlemad kosmoseaparaadid on hüljatud avakosmoses ja on ka isegi praegu kõige kaugemad hüljatud kosmoseaparaadid kuni mõlemad Voyagerid kaotavad kontakti Maaga umbes paar aastat enne 2030.

Ma pakun, et see on kõik mida ma oskan rääkida ja ma soovin ka teile armsat sõbrapäeva ja 10 päeva pärast Eesti iseseisvuspäeva.

Ma nüüd ütlen nägemiseni!

Peatükk 101: Ülo restorani toidud

Eelroog

Tervist jälle! Nüüd on see kuu, millel on lisapäev iga nelja aasta tagant! Täna on ka isegi päev millal me tõime enda Kesk-Aasia kilpkonna Matilda koju, aasta tagasi. 

Ma käisin täna Ülo restoranis mis on Balti Jaama turust umbes 75 meetri kaugusel. Ma käisin seal oma perega keskpäeval oma õe sünnipäeva puhul.

Ma räägin sulle veidi Ülo restorani söökidest mida ma sõin.

Kõigepelt oli eelroavalik, millel oli krõbe lavašš, porgandihummus pähklitega, lambajuust, meloniviilud, juustupallid ja popkorn kaetud mee ja tšilliga. Enamik sellest eelroast oli mahedalt vürtsikas, aga ka hea. Lavašš hummusega oli mõnus, tekstuur oli krõbe, aga lihtne et närida, selle temperatuur oli leige ja see maitses 93,55% kuni 100%. Meloniviilud maitsesid nagu tavaline melon (te vist olete juba söönud melonit enda elus). Juustupallide tekstuur tundus väljast krõbe, aga selle sees on midagi palju erinevat, temperatuur oli leige ja see maitses 83,5% kuni 98%. Mee ja tšilliga kaetud popkorn oli imelik ja huvitav. Kõigepealt see maitses nagu Raffaello väliskiht ja umbes 30 sekundit hiljem maitses see nagu mahe tortillakaste, aga see oli ka väga mõnus. Popkorni tekstuur oli krõbe, temperatuur oli leige ja see maitses 94,6% kuni 100%

Pearoog

Nüüd pearoast.

Pearoaks oli mul veisetako, millel oli rebitud veisepõsk, suitsumajonees, roheline sibul, lehtkapsas ja sarapuupähklid. Menüüs on ka tšilli, aga ma ei soovinud seda. Ma tean, et pildis tundub see nagu ebavalmis tako, aga see on ka mugav samal ajal, kuna siis saab kahvliga sisu võtta ja ei ole muret, et see laguneb. Igatahes... Tako tekstuur oli krõbe, salatil oli niiske ja veisepõske oli lihtne närida, temperatuur oli ka leige ja see maitses 97,25% kuni 100%.

Limonaad

Mul oli joogiks hapukas jõhvikalimonaad.

Magustoit

Magustoiduks oli mul vaniljejäätis kaerakreemiga, marineeritud vaarikatega ja müslihelbekestega. Tekstuur oli müslihelbekestel krõbe ja jäätisel pehme, temperatuur oli jahe ja see maitses 97.75% kuni 100%

Kui mulle serveeriti magustoitu, siis mu õele anti ka üks küünlaga magustoit ja kõik ettekandjad laulsid talle palju õnne.

Ma soovin head sünnipäeva oma õele ja mu stepikilpkonnale.

Nägemiseni! 

Peatükk 100: Kodus tehtud magustoit. Blogi juubel!

Tervist kallid inimesed, Spetsialist siin!

Ma soovin sulle head 2020 aastat ja see on ka mu 100. peatüki juubel ja mul tekkis idee kirjutada, miks ma alustasin seda blogi ammu aega tagasi.

Aga kõigepealt, ma räägin enda söögist.

See on mu ema tehtud magustoit ja see on väga lihtne retsept.

Koostisosad on: üks kohupiimakreemipakk, üks suur vahukoorepakk, Kalevi šokolaadiküpsisepakk ja purgis kirsse.

Kõigepealt tee šokolaadiküpsised puruks, siis pane kohupiimakreemi ja vahukoore segu peale ja võibolla jälle šokolaadiküpsisepuru ja siis kirsid ja voilá, bon appetit! See toit oli mu jaoks üks KÕIGE parimaid magustoite, mida ma olen söönud. Tekstuur oli pehme ja kreemine, temperatuur oli jahe ja see maitses 98.75 kuni 100%. Ma sõin kaks portsu.

Ja nüüd on mu blogi ajaloost.

Mu blogi enamikult algas ühest Simpsonite toidukriitiku episoodist. Selle episoodi nimi oli "Guess Who's Coming to Criticize Dinner?". Jah see tundub natuke imelik nimi, aga see saade on Ameerika komöödiasaade. On ka veel üks Simpsonite toidukriirikuepisood, mille nime ma ei tea, aga on hooaeg 23 ja episood 5 ehk S23E05. Mu esimene blogipostitus oli juulis, aastal 2016 ja ma olin kuskil Kloogaranna juures. Siis mul tekkis idee, et teha blogipostitust ja nüüd olen jõudnud sajanda peatükini.

Ma loodan, et sulle meeldis see blogipostitus ja blogi ajalugu ja ma loodan sulle jätkuvat 2020 aastat ja see on ka rotiaasta, mis on sama aasta millal ma sündisin.

Nägemiseni!