Peatükk 90: Minu Edela-Euroopa puhkus. Osa 2

Alicante lossi tipp

Tervist jälle! Ma loodan, et te olete lugenud eelmist postitust enne selle postituse lugemist, igaks juhuks. Ma olen teinud juba mõnesid muid tegevusi.

Kõigepealt kolmapäevast. Kolmapäeval ma käisin oma ema ja isaga Alicantes, mille pindala on 201.3 km2 suur või on 2513.611 korda väiksem kui Hispaania või 30250000000 korda väiksem kui Päikese pindala. 

Alicantes ma käisin turul ostmas imemaitsvad apelsine, mis olid magusamad ja odavamad apelsinid kui Eestis. Ma läksin jalutama oma vanematega Alicante mäele ja selle peal oli loss. Kui ma olin lossis, siis ma nägin ühes majas vappe ja üks oli naljaka nimega Brotons.

Kui sa tunned positiivse laenguga subatoomilist osakest mis on prooton mille suurus on 1 femtomeeter ja siis lisad P asemel B. Ma nägin isegi päikesekella päris lähedal õigele ajale, aga ma arvan, et tegu on suvekellaga. Kui ma olin lossi otsas, siis kõige ilusam vaade oli mäed ja mererannik, aga mulle ei meeldinud ehitiste värv Alicantes ja kui ma näen ehitisi nagu 2001. aastal värvituid maju ja tagaaedu, siis see tundub mulle, et maja sees oleks Windows 98 või Windows Xp arvuti. See on väga vana arvuti.

Soolased tapased

Tapas juustu ja šokolaadiga

Pärast kui ma läksin tagasi alla, siis ma sõitsin liftiga Alicante randa ja läksin ühte tapaserestorani, kus ma käisin eelmisel aastal ja võtsin neli erinevat tapast. Tapased olid saia peal. Esimene tapas oli peekoni ja omleti tapas, teine oli peekoni ja sinepikastmega tapas, kolmas oli vorsti ja paprika tapas, aga sellest pole tehtud pilti ja neljas oli šokolaadi, juustu ja maasikatega. Viimane maitses mulle kõige vähem juustu pärast, sest minu arvates juust ja šokolaad ei sobi kokku.

Peale Alicantet ma läksin Xàbia rannikule ja ma nägin väga kõrgeid laineid ja see tundus ilus. Natukese hiljem ma läksin ühte rannapoodi ostma ühe eurolist maakera palli ja pood tundus veidi nagu Taani Tiger.

Paella kaminas

Nüüd neljapäevast. Neljapäeval ma käisin minu teisel Hispaania sõbral külas Valencia maakonnas. Nendel oli talus palju loomi nagu kanad, kuked, küülikud, hani, eesel, kits ja koer. Ma sõin nende juures paellat mis on Valencia rahvussöök. Seda tehti kahe oatüübiga, esimene on garrofón ja teine roheline aeduba, tomatiga, rohelise paprikaga, kana ja küüliku lihaga, maksaga, riisiga, ise kasvatatud safraniga mis on üks maailma kallimaid vürtse ja maksab umbes 8900 eurot ainult 1 kilo, kurkumiga ja rosmariiniga. Kõigepealt seda pani kaminasse tule peale kuni riis oli pehme, aga kõigepealt pandi liha. 

Paella rosmariini põõsa peal ja talukoer Luna.

Siis kui toit sai valmis, pandi pann terve rosmariinipõõsa peale, et pann ei kõrvetaks lauda ja ei tekitaks auku. Toit oli väga maitsev, tekstuur oli pehme, temperatuur oli soe ja värv oli kollakas.

Ma tulen homme koju Eestisse

Nägemiseni ;)

Peatükk 89: Minu puhkus Edela-Euroopas. Osa 1

Minu puhkus on praegu väga ilus ja meelelahutav. Kui sa ei tea, kus ma olen, ma olen jälle enda sõbra juures, Dénias, Hispaanias viis päeva. Ma sain lennupileti enda ema ja isaga juba jõuludel.

Ma kõigepealt räägin lennust ja siis Hispaaniast. Ma pidin ärkama kell neli hommikul ja ma jõudsin lennujaama, taksoga kella kolmveerand viie paiku. Ma lendasin seekord kell 6:40 Tallinnast Frankfurti ja jõudsin kohale kell 8:15. Frankfurdi lennujaam on üks ülihiiglaslik lennujaam, ikkagi reisijate hulga poolest 13. suurim. Siis lendasin kell 9:35 Frankfurdist Valenciasse kell 11:50. Frankfurdi lennu peal ma sain endale lennukis ühe rosinarulli, õunamahla, väikese paki kummilennukeid ja ühe kaardimängu ''Cheerful Cheating''. Valencia lennu peal ma sain ühe juustu, muna ja hapukurgi võileiva, apelsinimahla, aga ka ühe marjamahlapudeli Frankfurdi lennujaamas joogiautomaadimasinas enne lendu ja teise kaardimängu ''What fits?''.

Ürginimese koobas

Pärast maandumist ma läksin oma vanematega autorendipoodi Valencia lennujaamas ja natuke hiljem sõitsin Valenciast umbes 110 kilomeetrit. Ma käisin Wok aasia restoranis, ürginimese koopas ja meridiaani tähisel esimesel päeval. 

Ürginimese koopas oli päris huvitav. See näitas ürginimese ajalugu 130000 aastast 15000 aastani, koobas oli 400 meetrit pikk, laes olid stalagtiidid ja põrandal olid stalagmiidid. Stalagtiidid kasvavad ühe meetri umbes 1600 aastaga või 50457600000 sekundiga ja kui üks stalagtiit oleks juba tekkinud universumi suure paugu ajal ja kasvanud ikkagi sama kiirusega 1600 aastaga 1 meeter siis täna oleks see stalagtiit umbes 8625000 meetri pikkune või 1.4789 korda väiksem, kui Maa läbimõõt, aga 2.4827 korda suurem, kui meie Kuu läbimõõt või on 44.568 korda väiksem, kui meie kaugus Kuust või on 10194153000000000000 korda väiksem, kui nähtav universum. See on piisavalt palju faktidest.

Wok restoran on söö palju jaksad buffee umbes 300 meetrit meridiaani juurest ja on täis väga palju valikuid nagu lihasnäkid, köögiviljad, magustoidud nagu puuviljad, marjad, koogid ja jäätised.

Restorani toit on väga maitsev ja isuäratav, aga ma loodan, et sellised teised on lähemal, aga meridiaanile alla poole kilomeetri pole midagi sellist.

Täna ma käisin Torre del Gerro matkarajal, mis on

San Antonio neemel ja jõudsin Cova Talladasse ja see oli väga meelelahutav. See paik oli kõigepealt natuke sile ja oli üks 16. sajandi torniga, aga pärast seda asjad läksid seiklevamaks. Kui ma läksin mäest alla seal olid ketid kalju küljes, rajad olid veidi järsud ja kitsad. Ketid olid kalju küljes, sest kivid olid päris libedad ja ohtlikud ja imikud ei saa seda kasutada. 

Tapased

Pärast poole ma käisin restoranis nimega Helios nagu kosmoseaparaat Helios A ja B ja ma sõin erinevaid tapaseid, mis on kõik Hispaania vahepalad. Mina valisin endale Brüsseli kapsa ja singikuubiku segu, tomativiilud ja lehtsalati tükid fetajuustukuubikutega ja lihapallid. Teised valisid kartuliomletti, sardiine, kaheksajalasalatit rannakarpidega. munasalatit oliividega. Kõige rohkem maitses Brüsseli kapsas singikuubikutega, aga kõige imelikumalt ja vähem sardiinid. Sardiinid mulle maitsesid kohe natuke mulliveemaitseliseks ja siis tavaliseks kalamaitseks. Restoran oli ikkagi päris maitsva toiduga ja mulle on Hispaania väga hea paik, et olla ja kui teie tahate minna kuhugi järgmisel aastal, lihtsalt unista jõuluvanalt kuhu ja millal sa tahad minna või saada kaardi jõuluvanale ja see võib tõeks saada.

Teine osa tuleb veidi hiljem

Nägemineni Hispaaniast ;)!

Peatükk 88: Laupäeva pannkoogid

Plirts, plärts, käes on märts, mu õnnekuu! Märts on mu õnnekuu, sest mul on märtsis üks seiklus ja ma räägin seda teile 3 kuni 4 nädala pärast.

Laupäeva pannkoogid olid päris maitsvad. Ma sõin neid oma kodus hommikul oma perega ja need olid enamik minu tehtud. Ma räägin natukese aja pärast, mida ma tegin.

Pannkoogid olid tehtud 200g jahust, 60g suhkrust, 500ml piimast, 4 munast, näpuotsatäiest soolast ja 50g sulatatud võist ja ma lisasin nende peale maasikamoosi. Kõigepealt klopi suhkur ja munad kuni sa ei näe enam suhkrutükikesi, siis lisa jahu, piim, sool ja viimaseks sulanud võid. 

Siis prae igaüks paari minutiga ja me saime kokku üheksa pannkooki. Temperatuur oli soe, tekstuur oli pehme, värv osaliselt kullane ja maitse oli magus ja väga vähe hapukas. 

Mina tegin kaalumist, munakoksimist ja sulatasin võid mikrolaineahjus ja mu ema tegi kloppimist ja pannkoogipraadimist. 500ml on 0.0005 kuupmeetrit või 0.0000000000001 kuupkilomeetrit. Maa ruumala on 1084698300000 kuupkilomeetrit.

Nägemiseni, kohtume varsti! ;)

Peatükk 87: Võikana ja vene šarlott

Võikana ja šarlott olid päris maitsvad.

Ma kõigepealt räägin toidust ja siis räägin natuke Indiast, sest võikana on India toit.

Ma sõin seda asja kodus ja võikana oli tehtud riisist, kanast, tomatitest, sibulast, India pähklitest, vahukoorest ja India maitseainetest.
Selle toidu tekstuur oli pehme, värv oranžikas, temperatuur soe ja maitse natuke vürtsikas.
Mulle väga meeldis võikana.

Nüüd natuke Indiast. India on suuruselt seitsmes riik pindalaga 3287590 km2, 
rahvaarvuga 1349217956 (3. augustil 2018), rahvastikutihedusega 410 in/km2, 
kogu riik on ühes ajavööndis, president on Ram Nath Kovind, riik iseseisvus oli 15. augustil 1945, mis on 27 aastat, 5 kuud ja 22 päeva hiljem, kui Eesti iseseisvus. Teised ajaühikud on näiteks 10034 päeva või 329 kuud ja 22 päeva või 27.4904 aastat või  1433 nädalat ja 3 päeva või 866937600 sekundit. Ma lõpetan India selgitamisest siit.

Nüüd räägin vene šarlotist. Šarlott oli tehtud rullbiskviidist, kohupiimatarretisest, vaarikamoosist ja vahukoorest. Selle tekstuur oli kreemine, temperatuur külm ja maitse väga magus.

Kui sa ei tea kilpkonna tordi kõrval, siis see on üks Kesk-Aasia kilpkonn ja ta ei ole lihtsalt külas, ta on nüüd mu esimene loom, kes mul on olnud ja ta oli varem ühel sõbral, kes ei saanud temaga enam aega veeta, sest tal olid puhkused ja asjad. 

Ta on olnud mu loom juba 1. veebruarist 2019. Tema nimi on Matilda (varem oli ta nimi Kilbu) ja ta on emane. Ta väga armastab mind ja on ka sportlik. Ta isegi kukkus ümber üks kord meil, varem ta pole seda teinud. Me võtsime ta pesa meie juurde ka ja ta kivid ka. Ta sööb puuvilju, juurvilju (näiteks Hiina kapsas) ja kilpkonnavitamiine 1-2 korda nädalas.

Need toidud olid meil täna, sest me pidasime mu õe sünnipäevapidu täna, aga ta päris sünnipäev on 

1. veebruaril. Ta sai juba 24. aastaseks või 2 Hiina uusaasta ringi. Ta sündis seaa-astal, mina sündisin rotiaastal

Ma siis hakkan lõpetama selle postitusega.

Näeme hiljem!

Peatükk 86: Quattro Formaggi (Nelja juustu pitsa) koos ekstra peekoniga

Tervist! Blogija on siin!
Ma vabandan, et ma ei teinud blogipostitusi jõuludel ega uusaastal, aga selles blogipostituses ma hakkan teile rääkima oma jõuludest ja natuke mida ma olen teinud 2019 aastal.

Aga kõigepealt toidust!

Quattro Formaggi koos peekoniga oli päris maitsev.
Ma sõin seda Da Vinci restoranis, 4.korruse toidutänaval, T1 Mall of Tallinnas, lennujaama juures.

Ma olin seal koos oma ema ja ühe mu Tartu sõbraga. Quattro Formaggi pizza oli tehtud tomatikastmest, mozzarella juustust, Grana Padono juustust, Gorgonzola juustust, Bra juustust, oreganost ja lisatud peekonist. Mu ema sõi oliivide ja parma singiga pitsat ja mu Tartu sõber sõi Da Vinci burgerit, mis oli talle päris maitsev. Tekstuur oli krõbukas, temperatuur oli soe ja see maitses päris hästi ja natuke mulle hallitusjuustena, aga ikkagi rohkem, kui 97 kuni 100%.

Ma sõin isegi magustoitu. Magustoit oli ka päris maitsev. 

Ma sõin magustoiduks minu valitud jäätist: Hubba Hubba jäätist ja Snickersi jäätist. Hubba Hubba jäätis tundus mulle mahlane ja Snickersi oma natukene pähkline ja šokolaadine. Need tundusid päris maitsvad toidud ja teendindajad oli sõbralikud ja lahked. Teenindajate nimed oli Analiisa ja Aliise.

Aitäh Analiisa ja Aliise nende toitude eest!

Nüüd ma räägin oma jõuludest. 

Ma veetsin aega oma pere ja mu õe sõbraga kodus. Mul isegi käis jõuluvana külas. 

Ma sain endale ühe popkornikarbi, kus oli 5 popkoripakki ja komme, aga ma sõin juba kõik kommid ja ühe popkormipakki ära. 

Ma sain isegi kaks perearendus mängu nagu "What the Fruit?'' ja "Riik riigi vastu''. 

Ma sain veel ühe kosmosesärgi, mille peal on udukogu ja sain veel ühe veel kingituse mis on mulle väga eriline, aga ma räägin teile seda blogis aprilli alguses või natuke pärast mu ema sünnipäeva.

Nüüd sellest aastast.

Ma olen teinud väga palju arendavaid tegevusi sellel aastal praegu.

Ma olen lugenud 9 raamatut sel aastal. 4 Lasse Maia dektetiivbürood, aga ma olen lugenud ka "Kepler 62 raamat'' "Kilplased'', "Sune läheb teise klassi'', "Kõnelused tiigriga'' ja ,,Väikevend ja Karlsson katuselt'', aga ma hakkan lugema veel mitut teist raamatut sel aastal. Ja ma oskan väga head kalligraafiat, et mu külalised väga armastavad seda. Ma olen isegi käinud kolmapäeval T1 robotite näitlusel. Mulle meeldis ka Super Skypargi batuudikeskus, sest see oli meelelahutavam, kui arvasin. Mul on veel asju mida teha sel aastal ja ma arvan, et sellest tuleb ka väga lõbus aasta.

Kohtume varsti!

Head käesolevat aastat!

Peatükk 85: Steffani pizza

Steffani pizza oli väga maitsev.

Ma sõin seda Pärnus ühes kohvikus, mille nimi on 

Steffani Pizzarestoran ja asub Nikolai 24, Pärnu.

Ma käisin Pärnus mitte lihtsalt sellepärast, aga et vaadata Doktor Dolittle etendust mis algas kell 12.00.

Ma pidin ärkama kell 8 hommikul ja buss algas kell 9.30, mis sõitis 1 tund ja 50 minutit või 110 minutit või 6600 sekundit. Ja Pärnus rongid enam ei sõida. Doktor Dolittle etendus oli päris huvitav mulle ja see oli mu ema lemmikraamat, kui ta oli laps. Raamat oli tibatillukeselt erinevam, kui etendus. Doktor Dolittle etenduses olid tegelased: Doktor Dolittle, tädi Sara (Puddelbys ( ja siil ka oli teatris näha umbes 30 sekundit) igatahes... papagoi Polüneesia, siga Gab Gab, koer Jip Jip ja mõned muud loomad ka. Pärnus on olemas ka ostukeskus nimega PortArtur, mis on päris suur keskus, aga väiksem kui T1 Mall of Tallinn ja ma olen rahul, et Pärnus on minu nime sarnane keskus.

Nüüd toidust. Mina olin koos oma ema ja isaga selles restoranis ja see oli päris täis nädalavahetusel. Mina sõin laste pizzat mille läbimõõt on 24 cm või 9.44 tolli ja selle peal oli tomatikastet, juustu ja 2 minu valitud pizzakatet: peekon ja šampinjonid. Minu ema sõi Francescana pizzat, millel oli sink ja šampinjonid ja mu isa sõi Mamma Mia pizzat, millel oli krevettid, tuunikala, seened, sink ja juust. See tundus päris maitsev toit ja ma võtsin toidu kaasa ka koju ja siis kirjutasin selle blogipostituse. See on kõik mida ma tegin Pärnus täna.

Ma räägin natuke rohkem minu lõbusamatest asjadest Dolittle etenduses.

Etenduse alguses oli üks suur pauk (mitte universumi suur pauk 13,8 miljardit aastat tagasi.) igatahes... tädi Sara tuli Dolittlei kabinetti ja istus siile peale diivanil ja see tundus päris naljakas, siis ta tahtis teha ühe ravimi, aga siis aitas tal loomadega rääkida ja mõtles, et olla loomaarst. Raamatus ma kuulsin, et üks pääsuke saatis kirja, et ahvid Aafrikas olid haige. Ükskord oli etenduses pärast poole naljakas asi, et alligaatoritel oli rinna peal rattad, mis tundus mille imelik leiutis ja nad said kõhuli lava peal liugu lasta. Ja kui etendusel olid lõpu lähedal olid täispuhutavad mullid, sest kerakujulised objektid on mu lemmik kujuga asjad. See teater oli päris huvitav mulle.

Mul on päris lõbus elu selles huvitavas, targas ja loodusega riigis.

Head detsembrikuud sulle!

Peatükk 84: Ahjupart

Ahjupart oli hästi maitsev. Ma sõin seda asja kodus. Ahjupardi kõrval olid porgandid, kartulid, seller ja minu ema küpsetatud must rukkileib, mille peal oli või ja juust. Pardi sees oli veel apelsin ja see maitses magusasti. Pardi sees olid veel vürtsid nagu aniis ja Hiina viievürtsisegu. Hiina viievürtsisegu koosneb jahvatatud kaneelist, koriandrist, apteegitilliseemnetest, tähtaniisist ja Szechuani piprast. Parti küpsetati 200 kraadi peal 2,5 tundi või 150 minutit  või 9000 sekundit või 9000000 millisekundit

Mul on veel lõbus uudis. Täna on kaisukaru kallistamise päev. Mul on kolm kaisukaru, 2 nendest on pojad. Ma sain täiskasvanud karu Londonist, Suurbritannias, mis on 0-laiuskraadi linn ja vasakpoolse liiklusega, just nagu 74 muud erinevat vasakpoolse liiklusega riiki. Austraalia on kõige suurem nende hulgast ja mul on üks sõber kes on sündinud Austraalias, aga ma näen teda Eestis ka. 

Eredama karupoja olen ma saanud oma suurema venna käest ja ta sai selle kui ta oli väike. Ja kolmanda, kes on see tumedam  sain kusagil paar aastat tagasi või eelmisel aastal ühel jõulupeol.

Ma tean veel, et T1 Mall of Tallinn saab valmis homme 8. novembril, sest lehekülg ütles seda selle veebis, aga ma ei lähe sellel päeval, sest T1's võib olla palju rahvast sellel ajal. Plus üks teine uudis, T1 ütles, et vaateratas saab valmis uuel aastal sellepärast, et nad kasutavad raskemat ainet kui metall ja see pannakse üles kogu vaaterattana, mitte tükkidena ja see on natukene raske, et panna vaateratast peale, aga ikkagi T1'l ei ole vaateratast paar kuud ja on ikka avatud.

Ja see on kõik! Kohtume varsti! ;)